Skip to main content

Linnapea vastuvõtt


Täna olime oodatud Graz'i linnapea vastuvõtule raekojas. Kutsutud olid need meditsiinitudengid, kes läbi rashvusvahelise meditsiinitudengite programmi tulid (nagu mina).

Kõik neiud olid nii äksi täis ja ma lubasin Shahla'le, et ma küsin kell 12 end töölt vabaks, et siis koos shoppama minna. Aga kuna ma olin operatsioonisaalis nr 4 ja seal oligi kolm operatsiooni, mis lõpesid kell 11:35, siis ma sain õigeaegselt minema. Meil kulus poodides kolm tundi ja Shahla ikkagi ei leidnud midagi. Nii et lõpuks kell 15:30 väsinuna olime ühikas tagasi ja ma avastasin, et juba tunni aja pärast peaksime ühika ees kokku saama (ma arvasin, et mul on aega kella 17-ni). Helikiirusel sai end valmis sätitud ja ma läksin 10 minutit enne õiget aega Camelia ja Praleene tuppa ning avastasin et nad ei olnud isegi riides - tüüpilised naised. 

Nii et nende tõttu jäin ma viis minutit hiljaks ja kuna hilinejaid oli veelgi, siis jõudisme 10 mitutit hiljem vastuvõtule. Muidugi linnapead ennast ei olnudki - ta oli puhkusel. Nii et volikogu liige tervitas meid üldiselt, jagas meiega sama õhku 15 mitutit ja siis kadus ära. Aga me saime raekojahoone rõdult pilte teha, nii et see oli tore. Väidetavalt sellele rõdule kõik ei pääse (v.a meditsiini tudengid, sest ma pärast kuulsin, et nad kõik on seal käinud). 

Parim osa oli kindlasti tasuta toit: erinevad võileivad, karastusjoogid ja veinid, Mitmed tudengid ei olnud pärast lõunat kell 12 midagi söönud ja olid oodanud seda söömaaega pingsalt. Nii et päris naljakas vaatepilt oli, kuidas umbes 20 tudengit lihtsalt mugivad Graz'i raekojahoones.
AMSA ehk Austria meditsiinitudengite assotsiatsiooni naisvahetustudengid

Vaade raekojahoone rõdult
Luban, et homme kirjutan pikemalt Sloveeniast. Mul on sellest nii palju pilte (üle 450) ja kogemusi, et see võtaks hetkelt liialt palju aega. 


Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...