Liiga kuum

Täna on liiga kuum. Varjus on 40 kraadi ja päikese käes on 140 kraadi. Haiglas oli ok, kuni pidime kell 2 minema koosolekule ja keegi mitte nii andekas inimene oli aknad lahti teinud. Nii et 20 arsti ja 7 tudengit istusid saunas ning tegid plaane järgmiseks päevaks (loodan homme minna ahalaasiaga/akalaasiaga patsiendi tüsistuste likvideerimise opile ehk söögitoru stenoosi op).

Kuid täna lõpuks jõudsin opiruumi. Käisin vaatamas, kuidas tibia (sääreluuu vist?) läbi lõigati ja uue nurga alla keerati ehk siis oli sääreluu liigses siserotastioon. Operatsioon kestis küll 2 tundi, aga tundus nagu terve igavik, sest ma seisin seal kogu aja. Vähemalt oli tegemist minu jaoks millegi täiesti uuega. Pärast vaatasin veidi kaugemalt ka fundoplikatsiooni. Veider mõelda, et 11 a poisil on juba GERD funduse puudulikkuse pärast.

Puhtalt kohusetunde pärast läksin istsuin kuskil kell 11 Ambulance'is ka. Täna otsustasin kipsuruumi kasuks, sest seal oli arst, kes viitsis asju seletada. Seal küll kahjuks midagi täiesti uut ja uskumatut ei näinud. Kuid röntgenis sai patella ja seljalüli fraktuuri imetleda.

Aa! Esimesel haiglapäeval saime kõik endale telefonid haiglasiseseks kasutamiseks, mis peaksid meiega koguaeg kaasas olema. Aga kuna ma istun Ambulace'is, siis ma ei näinud mõtet oma telefoni kaasas kandmisel, kuna mind nagunii opi kavadesse veel ei kaasata. Kuid võta näpus, täna tööle tulles oli mu telefon kadunud. Hiljem leidsin selle sahtlist (helistasin Blanca telefoniga) ning kaks kõnet oli eile kella 16 aeg tehtud. Ups.

Muide täna läksime Shahlaga jälle jalutama. Dsiisas. Kohutav. Kannad on aukus.
Me kõndisime eile 19 200 sammu ja täna oleme siiamaani 14 300 sammu teinud. Üleeile oli kõigest 12 000. Mu jalad nutavad ja mu keha on ära sulanud ning pea on pehme. Räägivad, et homme tuleb vihma. Seega täna enne magama minekut kavatsen palvetada, et see tõeks saab.

Lisan veel kord eilsest ühe pildi ja nüüd panen nimed ka alla. Eile ei olnud selleks üldse mahti.

Vasakult: Ayaka Jaapanist, Marina ja Blanca Hispaaniast, Fabio Itaaliast, Amine Tuneesiast, Ali Egiptusest, Candice Kanadast, mina, Shahla Ažerbaidžanist, Camelia ja Praleene Taanist, Valma Soomest ja tema nime ma kahjuks ei tea, päritolu ka mitte. Nägin eile esimest korda.

Täna pilte lisada ei ole, sest unustasin kaamera koju. Aga Shahlaga nägime ära uue pargu kuskil.. kohas. Seal oli suur purskaev ja me istusime tükk aega jalad vees. Läksime teisele poole jõge ka Grazi vastama, iPhone kaart näitas, et seal paks park olema. Pargi leidsime, aga see oli täielik getto. Üldiselt on purskaevu ümbruses suuremates parkides ümbritsetud meesgruppidega, kes alksi tarbivad. Ja eriti veidrad on need grupid oma kirevuse pärast - igas on olemas paar karvikud, mõned lakutud musklimehed ja siis paar 70aastast vanameest. Nii pea, kui me seda pargi seltskonda nägime, pöörasime otsa ringi ja jalutasime koju tagasi.

Plaanime teeõhtut pidada kell 21. Eile mina, Shahla ja Camelia korraldasime kolmekesi teepeo. Nemad on harjunud kolm korda päevas teed jooma ja ma tegelt igatsen kohvi kui ka teed, aga haigla automaatidest saab ainult pulbrist tehtud jampsi. Ning Shahla rääkis veidi oma kultuurist. Nii põnev oli.

Shahlal on poiss-sõber. Nad on koos olnud 7 a. Nad kohtuvad kaks korda aastas ja alles paar kuud tagasi poiss-sõber kohtus Shahla isaga, sest nii see väidetavalt toimibki. Nimelt plaanivad nad kihluda, aga enne on vaja isa nõusolekut. Siis korraldatakse kihluspidu, kus algus tulevad kõik suguvõsa naised kokku ja hiljem kõik mehed. See on esimene kord, kus mehed mõlematest perekondadest kohtuvad. Ja alles pärast kihluspidu saab pulmi pidada.

Lisaks on see väga haruldane, et Shahlal on nii pikalt poiss-sõber olnud. Sest tavaliselt ollakse neti kaudu (või muud moodi) suhtluses paar kuud, siis kihlutakse ja peetakse pulmad. Ning kui esimese 9 kuu jooksul ei ole rasedusest märki, lähevad külas kõlakad lahti.

Camelia vanemad on pärit Iraanist ja neil on samasugused traditsioonid. Camelia ema tahaks, et ta on oma tulevast kaasat enne teaks/suhtleksid omavahel, aga et nad enne ei deidiks. Vanemad muidugi eelistaksid, kui tulevane kaasa oleks Iraanist, aga nad pidavat olema suht aksepteerivad. Kuid keelatud oli araablasega abielluda või suhtes olla. Et nad pidid liiga traditsioonides kinni olema ja seetõttu väga kontrollivad.

Nüüd on aeg kolmandaks pesuks ja teeõhtuks.

Tschüß :)

PS. Shahla kutsub mind lühidalt Pilli'ks (kõlab nagu Billy). Ja arstid kutsuvad mind ainult Pille-Riiniks, sest lühem variant pidi kontratseptiivi tähendama.