Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud. 

Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled:

• Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is.
• 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud.
• Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel.
• Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme. 
• Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiiniliselt kasutusse lubada, siis vaikivalt läheb ja pärast med.õpet antakse su laip tagasi perele. 
• Selle nädala R sain kokku Euroopa Lasteortopeedia fellowdega, kes nädal aega USAs on ja 3 erihaiglas käivad. Reedel käisime kambakesi pesapalli vaatamas ja see oli päris tore. Laupäeval ehk eile magasin vist u 20 tundi. 

Nüüd ootan Kadri saabumist maikuu alguses ja 12-15.mai planeerin Nashville tripi.

Panen nüüd hunniku pilte, sest lähen jälle õue jalutama, sest alla 20 tuhande sammu päevas on nüüdseks lubamatu. 

Aaaa. Käisin tegelikult jalutamas ka kuskil aprillis siin lähedal olevas metsas (hiking nagu neile meeldib kutsuda metsas jalutamist). U 30 min ühistranspordiga sõitu sinna. Arvasin, et edasi-tagasi trip on 6 miili ehk u 12 km, aga tuli välja, et üks ots oli 6 miili. Aga matkajalanõud õnneks head ja ville ei saanud ja jalad pidasid vastu küll. Ainult nälg tuli peale, sest kaasa pakkisin 2 õuna. 

Nii et üksikud vabad päevad olen ka ikka maha kõndinud. Eile oli tegelikult esimene päev üle 90 päeva, kus ma 10+ km ära ei jalutanud.

Alustan piltidega märtsi lõpust:

 

See on Philadelphiast. Minu üks tüüpilie jalutusteekond on Schuylkill jõge mööda. Raja lõpus olid megailusad kirispuud. Nüüdseks juba ära õitsenud. 

Meil oli ka tornaadohoiatus, aga tegelikkuses oli lihtsalt palju äikest ja minu arvates kirsipuid läksingi järgmisel päeval imetlema õhtul ja õied olid veel küljes täitsa.

Käisin iseseivalt ka kohaliku pesapalli tiimi mängimas vaatamas. Ostsin Phillies nokaka, sest noh P-tähega nokakad sobivad mulle eriti hästi. Nokaka vajadus tuli tegelikult päikesest ja kõrgest põlemise ohust.

Pildid minu jalutuskäigust seal kohalikus võsas. Tegelikult olid seal ka pisikesed ojad, millest sai läbi matkata ja siis mäeserval pisikesed rajad ja siis veidi üle kivide turnimist. Päris mõnus mitmekülgne matkarada. 

Veits pahupidi filmitud, aga pole hullu. Lisasin rõõmsameelse muusika, sest veidi meenutab Blairi nõiaprojekti õuduka metsa muidu.

***

Käisime Liisaga 9/11 muuseumis - oli päris hea ja päris kurb. Isiklike esemete ja mälestuste ja telefonikõnede sektsioonis pilte ei lubatud teha. 

Vist the Empire State building tipust.

Siin Broadwayle võid plätudes ja dressides ka minna. Ja võid alksiga sisse minna - mina ja frosé etenduse algust ootamas. 

Vana hea Time's Square - kõike võib näha.

Käisime Liisaja Liisa sugulase Liisuga Rockafelleri tuuril, kestis u 1,5 tundi ja oli ütlemata tore.

Modern Art Museum

The Edge - uus kõrghoone

***

Priidu ja Mariga playoffis Sixersit vaatamas.

Ameerikale kohaselt algas mäng suitsu ja tulega.

***

Käisime ka Phillys ringi. Külastasime tuba, kus USA Declaration of Indepence allkirjastati.

Liisale tutvustasin USA paremaid toitusid - corndog ja fritüüritud küpsised.

Pildid Phillyst. 

***

Holocausti muuseum oli ikka päris kurb Washingotn DC's.

Veel pilte DC'st.

Philly's on kõik roosa: algul õitsesid magnooliad, siis kirsipuud ja nüüd järgmised roosad puud.

Kohalikus pargis kaneelisaiaga koerasid kohale meelitamas.

Liisaga viimasel õhtul jalutasime ka CHOP juurde ja näitasin talle kesklinna kompleksi väljastpoolt. Päris kena teine.

Curtise käekeskuse külastamine lõpes õhtul Journal Club'iga, mida peetakse kunstimuuseumi restoranis. Eestis peaksime ka hakkama seda rakendama. Mitte kuskil haiglaseinte vahel neid pidama (kui neid üldse korraldatakse)

Curtise käekeskus postitas A. külastusest ka Instagrami pilte. Minu pea oli ka 24 h kuulus. Lisasin meie kolmekäigulise Journal Club menüü ka. Pärast õhtusooki sõitsime A. otse Phillysse tagasi, u 2tunnine autosõit. Jõudsime kl 23 ja ma läksin kl 6:15ks järgmine hommik tööle. Mu silmaalustel kottidel olid ka kotid selleks hetkeks.

Aga vaadake - nii ilusad potililled USAs. Eestis oleks ka sellised võõrasemasid vaja. 

Reede õhtusest pesapalli mängult pildid.