Skip to main content

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal. 

Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda.

Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.

 

Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke tagasi ei mahutanud.

Ainus huvitav seik oli tõenäoliselt see, et 4 tundi enne Phillyst lahkumist avastasin, et mu viisa vajab luba, et reisida. Kui ma Orlandos käisin, siis keegi mu viisat ei kontrollinud. Tõenäoliselt riigisisestel lenduded keegi ei viitsi kontrollida, kuigi tegelikult peaksid. Ju nii need immigrandid seal kõik elada saavadki. Igatahes ootasin viisakalt kella 7 ja siis hakkasin ühte oma international exchange inimest pommitama. Ütles, et teda täna tööl ei ole ja saadab viisa mulle järgi. Ma ikka tugevalt kahtlesin selles plaani edukuses. Suvel, kui viisa mulle teele pandi, et ma saaksin USA konsulaati minna, siis see istus 7 päeva kuskil Ameerika postkontoris, kuigi oli kõrgeima prioriteetsusega post. Aga seekord juhtus ime ja viisa jõudis üks päev pärast mind juba Eesti. 

Eesti graafik oli tihe: esimene õhtu Paide ja pere seltsis olemine, järgmine hommik Eva-Maria ja Karliga hängimine, siis Tartusse ja õhtul sõbrad külla. Järgmine päev Eva-Lota ja õhtul Reimid. Sellest järgmine hommik oli vist juba Jõul ja läksin Pauliga Paide. Palju jõulukinke ja kindlasti liiga palju söömist. Järgmine päev tagasi Tartu ja õhtul Ebe külas. Viimane päev Paide tagasi ja õhtul Kadriga kohtumine. Ja siis juba 27.detsembril Tallina, kohtumine Kady ja Janaga ja juba hakkasin tagasi lendama. 

 

Pidu oli hea. Oli veidi selline "Tere Eesti. Head aega TÜK" pidu. O. ja P. lähevad uuest aastast PERHi tööle, E. residentuuriga Soome.

Naabrinaine ja L. olid lausa nii head, et kui koju jõudsin, siis oli ehitud kuusk ja jõulutuledes magamistuba ees ootamas. Nii tore üllatus. Külmkapp oli ka pilgeni toitu täis.

 

Imeline Jõuluküla Tartus 2022

 

Jõulustaar 2022: Miina. Valdavalt tegi kükke kinkide saamiseks. 

 

Tagasilend oleks kindlasti sujuvamalt läinud, kui me ei oleks Helsingis tund aega hiljem õhku tõusnud, kuna me ootasime hilinejaid. Selle tulemusena ma ei jõudnud oma rongile New York'is ja pidin bussipileti ostma, mis lahkus kaks tundi hiljem. Õnneks sisustasin aega kaks korda vales suunas AirTrainil sõitmisega. Ja Phillys oli bussipeatus ikka suhteliselt suvalises kohas, nii et võtsid takso, et koju minna, Jõudsin lõpuk kell 1 öösel korterisse. 

                                        

Kõige USAlikum pilt NYC's, kui ma liikusin bussi suunas. Ranger'ite mäng oli just lõppenud. 

Aga igal juhul oli reis reisi väärt. USAsse tagasi jõudes olen läinud tagasi 7-tunnisele unegraafikule mis Eestis kukkus keskmiselt alla 4 tunni. 

Siin muidugi oli vahepeal SUUR külm ehk saavutas -13 C ja vastuvõtud jäeti ühel päeval ära. Kui ma tagasi jõudsin, siis oli jälle tugev pluss. Täna näiteks oli 14 kraadi sooja ja käisin liibukate ning pusaga jalutamas. Muideks tahtsin ühte pakki tagasi saata ja USPS pidi kella 15ni lahti olema, aga kl 14:15 olid uksed lukus. Vaatasin veel ekstra järele, sest 2.jaanuar oli riiklikult vaba päev siin. Seda USA postisüsteemi ikka ei jää üldse igatsema. 

Esimene tööpäev tagasi ja kohe sellise päikesetõusuga tööle


Viimased jõuludekoratsioonid, sest täna 2.jaanuaril juba korjati neid kokku. 

Paremal pildil pakitakse kesklinna kuuske kokku. Kuusk on väiksem kui Paides...

Aastavahetuse veetsin Racheli juures Minu suureks ebaõnneks mängisime me erinevaid mänge, mis sarnanevad Aliasele. Kuna ma olen sellistes mängudes patoloogiliselt kehv, siis ma liialt õnnelik ei olnud võõrkeeles USA filmi- ja muu ajaloo teemalisi asju mängides, aga väike kokteil ja teadmine, et varsti on uus aasta kohal. Telekast lugesime NYC Times Square sekundeid kaasa ja soovisime head uut aastat ja jalutasime kõik oma koju. Ilutulestikku ma USA's ei näinud, sest linn oli udusse mattunud.

Igatahes - uus aasta on kohal. Lubadusi ei teinud. Samamoodi edasi.

Selgus, et olin lausa ühe pildi meie istumisest teinud Racheli juures. 


Aastavahetuse udu ja stiilne auto. 

Lisaks USA aja järgi kl 17 võtsin aastavahetust ka Paides vastu üle videosilla. 

Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...