Pealkiri on kindlasti intrigeerivam kui sisu olema saab. Igatahes istusin täna ka Ambulance'is. Vanatoher hakkas isegi minuga inglise keeles suhtlema. Ta oli väga üllatunud, et lastekirurgia residentuur on Eestis 3 a või enam intervalliga. Siis muidugi küsis rahvaarvu ja tegi "Jaa-jaa".
Lisaks saabus täna esimene patsient helikopteriga. Ma olin nii elevil. Algul ei julgenud nende nö šokiruumi minnagi, aga see kena intern (kelle nime ma nüüd tean --> Claus-Uve Weitzer) tiris mu kaasa. Muidugi tema soovituste kohaselt kõige ohutum koht seismiseks oli prügikastis. Aga kui ma tõin välja, et see ei ole nii ohutu, kui keegi tahab prügi visata, siis soovitati prügikasti kõrvale seista. Kokkuvõttes ei olnud trauma üldse nii hull. 16 a noormees, kes oli autoõnnetuses. Tehti kiirCT - jah, neil on olemas superkiire CT, kus vajadusel saab 10 sekundiga kogukeha uuringu. Selle poisiga võeti muidugi aega, sest ta oli enam-vähem teadvusel ja valu ei kurtnud. Vinge oli see, kuidas radioloogide ruumis oli kaks radioloogi, kaks assistenti, kaks kirurgi, kaks residenti, kaks interni ja kaks tudengit (üks neist olin mina). Teises ruumis oli ka kaks anestesioloogi. Ilge bande oli kokku aetud, aga CT-uuringus ei tulnud isegi ühte luumurde minu teada välja. Vaatasin ära pea ja kere uurimise.
Üldiselt oli täna vähe patsiente. Meeldejäävamad olid 8 a autist murtud jalaluuga ja 13 a plika sabakondi fraktuuriga, kelle ema ei olnud nõus haiglaraviga. Homme uurin, kas saan opiruumi. Kuigi niisama all istuda on ka tore. Täna hommikul oli ühe residendi ja õe vahel draama, siis mehed (!) hakkasid saksa keeles klatšima. Aga no olge, väljend draama printsess on rahvusvaheline, nii et sellest ma sain aru. Päris tore oli.
Pärast haiglat vist sain 20 minutit puhata, kui juba Shahla ukse taha tuli ja linna kutsus. Läksime 4-tunnisele jalutuskäigule. Käisime palju poode läbi, aga ma olin liiga apaatne, et riided ei osta. Kuigi paar asja jäid silma, nii et võib-olla lähen homme tagasi. Kõige parem osa oli ikkagi jäätis, mis me ostsime. Suurim probleem jäätise söömisega on muidugi see, et nii pea, kui su käsi tuutut puudutab, voolab vedelik mööda su kätt alla. Seega otsisime lähima joogikraani (neil on linna peal mitu tükki) ja läksime käsi pesema ning samaaegselt lakkusime oma jäätiseid edasi.
Kui ma tagasi tulin, siis Valma (Soome neiu sakslasest isaga) tahtis õhtul välja minna. Ma küll olin väga kahtlev seisukohal, aga kell 21:30 olid nad mul ukse taga (Valma ja Fabio) ning nii ma täna välja läksingi. Fabrio on 3. kursuse lõpetanud itaalia poiss, kes teeb radioloogiat. Meiega liitus veel Candice Kanadast, kes on siin teist kuud (ta on mingisuguse teise vahetusprogrammiga siin) ja Ali Egiptusest (tema ei ole see, kellele ei meeldi egiptlased). Kuna Candice on Grazis pikemat aega olnud, siis tema soovitusel läksime iiri pubisse. Tellisin kohalikku õlut, mis oli ühtlasi ka esimene alkohol siiamaani. Õlu oli nagu õlu ikka, võinuks ka Sakut lürpida. Kuid tore oli see, et tegime plaani homme kell 19 kokku saada ja piknikule minna. Siin on üks "küngas" (tõenäoliselt kõrgem kui Munamägi), kus tipus on nende kõrgelt hinnatud Kellatorn ja sinna otsa me plaanimegi ronida. Lubasin homme Vana Tallinna likööri kohale vedada ;)
Aga inimesed on toredad!
Lisaks saabus täna esimene patsient helikopteriga. Ma olin nii elevil. Algul ei julgenud nende nö šokiruumi minnagi, aga see kena intern (kelle nime ma nüüd tean --> Claus-Uve Weitzer) tiris mu kaasa. Muidugi tema soovituste kohaselt kõige ohutum koht seismiseks oli prügikastis. Aga kui ma tõin välja, et see ei ole nii ohutu, kui keegi tahab prügi visata, siis soovitati prügikasti kõrvale seista. Kokkuvõttes ei olnud trauma üldse nii hull. 16 a noormees, kes oli autoõnnetuses. Tehti kiirCT - jah, neil on olemas superkiire CT, kus vajadusel saab 10 sekundiga kogukeha uuringu. Selle poisiga võeti muidugi aega, sest ta oli enam-vähem teadvusel ja valu ei kurtnud. Vinge oli see, kuidas radioloogide ruumis oli kaks radioloogi, kaks assistenti, kaks kirurgi, kaks residenti, kaks interni ja kaks tudengit (üks neist olin mina). Teises ruumis oli ka kaks anestesioloogi. Ilge bande oli kokku aetud, aga CT-uuringus ei tulnud isegi ühte luumurde minu teada välja. Vaatasin ära pea ja kere uurimise.
Üldiselt oli täna vähe patsiente. Meeldejäävamad olid 8 a autist murtud jalaluuga ja 13 a plika sabakondi fraktuuriga, kelle ema ei olnud nõus haiglaraviga. Homme uurin, kas saan opiruumi. Kuigi niisama all istuda on ka tore. Täna hommikul oli ühe residendi ja õe vahel draama, siis mehed (!) hakkasid saksa keeles klatšima. Aga no olge, väljend draama printsess on rahvusvaheline, nii et sellest ma sain aru. Päris tore oli.
Pärast haiglat vist sain 20 minutit puhata, kui juba Shahla ukse taha tuli ja linna kutsus. Läksime 4-tunnisele jalutuskäigule. Käisime palju poode läbi, aga ma olin liiga apaatne, et riided ei osta. Kuigi paar asja jäid silma, nii et võib-olla lähen homme tagasi. Kõige parem osa oli ikkagi jäätis, mis me ostsime. Suurim probleem jäätise söömisega on muidugi see, et nii pea, kui su käsi tuutut puudutab, voolab vedelik mööda su kätt alla. Seega otsisime lähima joogikraani (neil on linna peal mitu tükki) ja läksime käsi pesema ning samaaegselt lakkusime oma jäätiseid edasi.
Kui ma tagasi tulin, siis Valma (Soome neiu sakslasest isaga) tahtis õhtul välja minna. Ma küll olin väga kahtlev seisukohal, aga kell 21:30 olid nad mul ukse taga (Valma ja Fabio) ning nii ma täna välja läksingi. Fabrio on 3. kursuse lõpetanud itaalia poiss, kes teeb radioloogiat. Meiega liitus veel Candice Kanadast, kes on siin teist kuud (ta on mingisuguse teise vahetusprogrammiga siin) ja Ali Egiptusest (tema ei ole see, kellele ei meeldi egiptlased). Kuna Candice on Grazis pikemat aega olnud, siis tema soovitusel läksime iiri pubisse. Tellisin kohalikku õlut, mis oli ühtlasi ka esimene alkohol siiamaani. Õlu oli nagu õlu ikka, võinuks ka Sakut lürpida. Kuid tore oli see, et tegime plaani homme kell 19 kokku saada ja piknikule minna. Siin on üks "küngas" (tõenäoliselt kõrgem kui Munamägi), kus tipus on nende kõrgelt hinnatud Kellatorn ja sinna otsa me plaanimegi ronida. Lubasin homme Vana Tallinna likööri kohale vedada ;)
Aga inimesed on toredad!
PS. Mu toas on vist rohutirts või ritsikas. Keegi koguaeg laulab kõrva ääres. Müsteerium seisneb selles, et ma elan neljandal korrusel.
Pärast jalutuskäiku otsustasime Shahlaga mõne looma ära süüa (v.a siga, sest ta ei söö seda).
Pärast jalutuskäiku otsustasime Shahlaga mõne looma ära süüa (v.a siga, sest ta ei söö seda).
Comments
Post a Comment