Täna sööme ja homme sööme.

Teisipäeval ja neljapäeval on meil veidi erikummalised lõunasöögipausid. Nimelt on kl 11:30-12:00 ravimifirmade esitluste aeg. Aga arstide kohale meelitamiseks pakutakse seal ka tasuta lõunat. Esimene kord, kui Britaga seal käisime, siis võtsime enda ilusasti toidu ette, istusime pika koosoleku laua taha teiste arstide kõrvale ja hakkasime sööma. Paar korda vaatasin viisakust ravimifirma tädile otsa ka. Aga siis ma sain oma veast aru. Ära vaata neile kunagi otsa! Sest siis nad jäävadki sind põrnitsema ja halvimal juhul tahavad sult tagasisidet. Õnneks õppisin ma vanemaid kolleege jälgides kiiresti ära õige taktika - tule uksest sisse ja ütle "hei", siis kuhja taldrikule toitu, istu pika laua taha ja meeleheitlikult põrnitse vaid oma taldrikut kogu söömise aja ning jumala eest ära loo silmakontaki. Isegi kui on maailma kõige piinlikumad vaikusmomendid, vaiki ka sina. Vaata ainult oma taldrikut! Kui on piisavalt kaua piinlikku vaikkust olnud, siis võid hakata lahkuma, aga aeglaselt.. et mõni teine arst sinuga koos saaks lahkuma hakata. Siis ei ole nii piinlik.

Kuid toidud on head. Ma olen küll vaid kahel korral sööma jõudnud, aga esimesel korral sai mingisugust liharulli koorese sisuga ja teisel korral oli koorekastmes pasta krevettidega. Ja kolmapäeviti on kella poole kümneni kõigil koolis, nii et siis vastuvõttu vist ei toimugi. Igatahes neil hommikutel saab ka süüa ja kohvi ja teed. Elu on siin hea.

Ja homme saab pizzat. Kuna laupäeval on sõbrapäev ning töötajaskond on seda pizzaga siiani tähistanud, siis toimub sõbrapäev üks päev varem ning peetakse maha Pizza Perjantai. 

Minu esimene õhkrind.

Hommikud on siin ilusad.