-18 kraadi ja omapärased ravitaktikad.

Tänane hommik algas päris kenasti. Teadsime, et kolmandik ajast on juba ära oldud ja et kui esmaspäev on käes, siis kohe varsti on juba reede ja 2,5 vaba päeva ootab ees. Meie õnnetuseks aga ei vaadanud kumbki hommikul kraadiklaasi. Nimelt oli hommik ilus ja selge, päike juba oli tõusmas ning õues oli meeeega külm. Poole tee peal oleks nagu keegi meilt jäsemed otsast närinud. Koju jõudsime, siis avastasin, et vahepeal on Orimattilas -18 kraadi olnud. Ka praegu on -13 kraadi. Siin on küll talve teine tulemine hetkel käsil. Korraks hakkas nagu sulatama ja pühapäeval oli väga mõnus soe. Käisime Britaga veel jalutamas ja nagu ikka... iga tee siin viib kellegi tagahoovi. Nii et paari maja õued said üle vaadatud.

*Brita tegi pilte ka. Mina unustasin mobiili korterisse.

2 minuti kaugusel meie kodust on väike tiik ja palju parte.

Kui hästi vaadata, siis on pardid ka pildil.

Kuid veidi töö lainel ka --> täna avastasin ühe huvitava ravitaktika muudatuse keskhaigla õe poolt. Olin neljapäeval terve päeva akuuttilääkäri ehk võtsin vastu ägedaid infektsioonhaiguseid ja veidi muud kraami (peavalu 7 nädalat, oksendamise ajal seljalihase ära tõmmanud jne). Igatahes oli üks noor poiss, kelle CRV oli 108 (kui pole ägedat infektsiooni, siis kiirCRV on alla 10). Tonsillid olid maailma suurimad ja puutusid kurgu keskjoonel kokku ning olid paksu mädase katuga kaetud. Need olid väga koledad maailma suurimad tonsillid. Muidugi käis ka see mõte peast läbi, et võib-olla on sinna tekkimas peritonsillaarne abstsess, aga ülevaatusel oli kõik liiga sümmeetriline ja ilus, et seda diagnoosida. Panin poisile antibiootikumravi 10 päevaks peale, et haigus kindlasti ei tüsistuks. Täna siis tahtsin kontrollida, et ega ta vahepeal pole tagasi tulnud või halvemas seisundis keskhaiglasse sattunut. Aga oh üllatust - laupäeval oli noormees helistanut keskhaiglasse õele, et küsida oma neelukülvi vastust (süsteem on selline, et ise tuleb 2 päeva hiljem siin helistada ja küsida) ning õde oli öelnud, et vastus on negatiivne, seega ravi võib lõpetada. Mu suus vajus lahti, peaaegu sain lõualuu luksatsiooni suurest üllatusets. Kuidas see on võimalik? Poisi CRV oleks olnud juba piisav põhjus, et antibiootikumravi teha, rääkimata väga selgest kliinilisest pildist. Igatahes nüüd loodan, et see kaks ja pool päeva antibiootikumravi oli piisav, et ta abstsessi ning hingamisraskusega haiglasse tagasi ei saabuks. Loo moraal: loe, mida õed ja arstid on kirjutanud patsiendi kliinilise pildi kohta ning ära hinda ainult külvivastust.