Täna olin terve päeva ägedate infektsioonides valvearst ja kõik lapsed Orimattilas olid vist haigeks jäänud. Samal päeval. Ja haiged lapsed ei ole rõõmsameelsed lapsed.
Esimene poiss, kelle kõrvu ma läksin uurima, istus ilusasti oma vanaema süles ja ma siis kükitasin, et tema kõrvu oleks lihtsam uurida. Poisiga oli kaasas muidugi 4aastane õde, kes minu kükitamise ajal oli umbes minuga sama pikk. Ning sel ajal, kui mina poisi kõrvu uurisin, hakkas see neljaaastane tsikk mu patsiga mängima... nii paar minut, kui ma uurisin kõrvu ja kurku ja kopsu. Soomes vist on see tavaline, et laps mängib arstiga, sest ei vanaema ega õde ei teinud sellest välja, et mu pats on mehhaaniliselt pendeldama pandud.
Päeva keskel hakkas kõrval ruumis mingi möll pihta. Nagu lasteaed oleks sisse kolinud. Siis hakkas seal nutt peale. Natuke aega läks mööda ja kellegi teise nutt hakkas pihta. Õde lõpuks kutsus mind sinna konsulteerima ja ohsa-vana-püss. Ruumis neli last ja lasteema, õde ja õenduse õpilane ning siis mina ka veel lisaks. Vanim laps oli 2008 sündinud ja noorim 2014. Ning nad kõik olid haiged. Põnni uurimisel hakkas see mehiselt tönnima, lõpuks oli näost punane, siis ema hakkas teda rinnaga toitma, Samal ajal hakkasin teist last uurima, see pani muidugi ka jonnima. Nutust olid kaks väiksemad juba nii ärritunud ja nahk oli märg. Ruumis oli õhk paks ja siis lõpuks vanim plika oksendas ja minestas. Med.õde viis ta sel järel esmaabisse. Kogu selle minestamise ja oksendamise ja esmaabisse minemise aja kaks väiksemat last karjusid, nii et näost olid lillad... Ma ei tea, kuidas see ema veel kaine mõistusega on. Ma olin nendega 5min ja sain oma esimese migreenihoo.
Õnneks on sellel nädal veel jäänud kolm tavalist vastuvõtu päeva. Reedene ja esmaspäeva EMO päev läksid ka ilusasti. Olin küll mõlemal päeval üksinda valvearstina, aga ei olnud liiga suur hulk patsiente ja vajadusel sai telefonitsi konsulteerida nii ylilääkäri kui ka keskhaiglaga. Ja reedel kaks esimest patsienti olid kohe lõikehaavadega, nii et sain oma väriseva käega mõned õmblused ka tehtud.
Lisaks sai nädalavahetusel uuesti Lahtis käidud, aga seekord vanematega. Lahti suusakünkad nägi ka kaugustest ära ning kahjuks isa tungival soovil külastasime karaokebaari ka. Sain teada, et laupäeval kell kuus on karaokebaari külastajad nii purjus, et nii mõnigi lõpetab tantsuplatsil põrandalapina ja sellest lähtuvalt on põhisammuks tasakaalu hoidmine.
Nüüd vaatan pingviinide marssi edasi :)
Lahti suusakünkad:
Pühapäeval käisin jooksmas ja tegin veidi suurema tiiru. Leidsin üles koolimaja ja sain teada, et koolimaja taga on neil kaks uisuvälja.
Esmaspäeval töölt tulles jäädvustasin natuke Orimattila värve ja maja eest leidsin hoopis omanäolise lumemehe:
Õnneks on sellel nädal veel jäänud kolm tavalist vastuvõtu päeva. Reedene ja esmaspäeva EMO päev läksid ka ilusasti. Olin küll mõlemal päeval üksinda valvearstina, aga ei olnud liiga suur hulk patsiente ja vajadusel sai telefonitsi konsulteerida nii ylilääkäri kui ka keskhaiglaga. Ja reedel kaks esimest patsienti olid kohe lõikehaavadega, nii et sain oma väriseva käega mõned õmblused ka tehtud.
Lisaks sai nädalavahetusel uuesti Lahtis käidud, aga seekord vanematega. Lahti suusakünkad nägi ka kaugustest ära ning kahjuks isa tungival soovil külastasime karaokebaari ka. Sain teada, et laupäeval kell kuus on karaokebaari külastajad nii purjus, et nii mõnigi lõpetab tantsuplatsil põrandalapina ja sellest lähtuvalt on põhisammuks tasakaalu hoidmine.
Nüüd vaatan pingviinide marssi edasi :)
Lahti suusakünkad:
Pühapäeval käisin jooksmas ja tegin veidi suurema tiiru. Leidsin üles koolimaja ja sain teada, et koolimaja taga on neil kaks uisuvälja.
Esmaspäeval töölt tulles jäädvustasin natuke Orimattila värve ja maja eest leidsin hoopis omanäolise lumemehe:
Comments
Post a Comment