Esimesed tööpäevad on nüüd seljataga. Esmaspäeval oli tutvustus kella 11ni. Tegelikult oli kella 10ni ja siis me Britaga niisama hängisime ja kütsime närve üles. Hommikuse ringkäigu ajal näidati nii 10+ ruumi ette, aga meelde jäi ainult oma tööruum, sest seal ma istusin ka ülejäänud päeva. Õnneks leidsin koridori pealt ka vetsu ülesse, aga kõik need spets kitliruumid ja muud vahendiruumid on tulevikus vajadusel ehku peale leidmine. Või tuleb piisavalt abitu välja näha, et mõni kaastöötaja appi tuleks.
Muidugi oli suureks üllatuseks antud tervisekeskuse süsteem, kus arstid oma tööposti vahetavad. Enamus ajast on tavaline vastuvõtt, aga 1-2 korda nädala satud kas akuutti (ägedad haigused, nt kopsupõletikud) või erakorralisse vastuvõttu (luumurrud, infarktikahtlased jne). Kui me seda kuulsime, siis kaotasime Britaga tugevalt tooni näost. KUID täna saime juba teada, et meie kahe peale on veel üks arst seal.. vähemalt see nädal kui neljapäeval ja reedel oleme kumbi eraldi akuuttis või erakorralises. Ma loodan, et ka järgnevatel kordadel on meile keegi abiks.
Täna hommikul oli kohal ka peaarst, kes on ülitore naisterahvas. Kuna ma teadsin, et mul tulevad mingisugused imelikud käevalutajad ja nad on alati üks hall maa, kus kõike võiks teha, aga midagi ei saa tehtud. Igatahes küsisin nõu ja sain vastusteks - süsti neljandat korda valupunktidesse ja teine patsient las ootab veel 3 kuud enne käekirurgile saatmist. Väidetavalt pärast 3kuust haigusperioodi aksepteeritakse käekirugi poolt ainult suure sõrmede liikumishäirega patsiente. Kui natukenegi liiguvad, siis tee kodus harjutusi edasi. Ja need suurepärased kortisoonisüsted siin... Kui juhendaja ütleb, et süsti valupunktidesse, eks ma siis süstin. Aga sisemiselt ma tunnen, et käimas on maksimaalne improvisatsioonivoor.
Üleüldiselt on see tavaline vastuvõtt täis kummalisi patsiente. Kohati on sellised patsiendid, et kui endal oleks selline mure, siis ei teeks midagi. Aga patsiendile nagu ka öelda ei tahaks, et kuule.. lase olla.
Homme hommikul on kella 9:30ni kõikidele arstidele mingisugune koolitus - seega tervisekeskus sel ajal üldse ei tööta. Nii on iga nädal kolmapäeva hommikul. Sellejärgselt on 30 minutit paberimajanduse aega. Siis võtan vastu kaks patsienti, veel paberimajanduse aega. Söögipaus 30 min. Retseptide uuendamise aeg 30 min (siiani on olnud 2 retsepti, mida uuendada ehk 4 minuti jagu tööd). Siis 2 patsienti, jälle paberimajandusaega 30 min ja veel 2 patsienti ja 1 tund päeva lõpus paberimajanduse aega. Homme on küll 6 patsindi ainult, aga kuna tavapäeval on ka vaid 8 patsienti ja vastuvõtu aega 30 min, siis ei ole veel selga siin ära murdnud. Kogu aeg on aega tegeleda paberimajandusega. See aga tähendab, et oleme Britaga ilusasti nelja aega koju saanud liikuda. Uksed pannaks haiglal kinni vist kolme aeg, siis enam ühtegi patsienti juurde ei võeta ja peavad vajadusel Lahtisse või kuhugi minema.
Muidugi oli suureks üllatuseks antud tervisekeskuse süsteem, kus arstid oma tööposti vahetavad. Enamus ajast on tavaline vastuvõtt, aga 1-2 korda nädala satud kas akuutti (ägedad haigused, nt kopsupõletikud) või erakorralisse vastuvõttu (luumurrud, infarktikahtlased jne). Kui me seda kuulsime, siis kaotasime Britaga tugevalt tooni näost. KUID täna saime juba teada, et meie kahe peale on veel üks arst seal.. vähemalt see nädal kui neljapäeval ja reedel oleme kumbi eraldi akuuttis või erakorralises. Ma loodan, et ka järgnevatel kordadel on meile keegi abiks.
Täna hommikul oli kohal ka peaarst, kes on ülitore naisterahvas. Kuna ma teadsin, et mul tulevad mingisugused imelikud käevalutajad ja nad on alati üks hall maa, kus kõike võiks teha, aga midagi ei saa tehtud. Igatahes küsisin nõu ja sain vastusteks - süsti neljandat korda valupunktidesse ja teine patsient las ootab veel 3 kuud enne käekirurgile saatmist. Väidetavalt pärast 3kuust haigusperioodi aksepteeritakse käekirugi poolt ainult suure sõrmede liikumishäirega patsiente. Kui natukenegi liiguvad, siis tee kodus harjutusi edasi. Ja need suurepärased kortisoonisüsted siin... Kui juhendaja ütleb, et süsti valupunktidesse, eks ma siis süstin. Aga sisemiselt ma tunnen, et käimas on maksimaalne improvisatsioonivoor.
Üleüldiselt on see tavaline vastuvõtt täis kummalisi patsiente. Kohati on sellised patsiendid, et kui endal oleks selline mure, siis ei teeks midagi. Aga patsiendile nagu ka öelda ei tahaks, et kuule.. lase olla.
Homme hommikul on kella 9:30ni kõikidele arstidele mingisugune koolitus - seega tervisekeskus sel ajal üldse ei tööta. Nii on iga nädal kolmapäeva hommikul. Sellejärgselt on 30 minutit paberimajanduse aega. Siis võtan vastu kaks patsienti, veel paberimajanduse aega. Söögipaus 30 min. Retseptide uuendamise aeg 30 min (siiani on olnud 2 retsepti, mida uuendada ehk 4 minuti jagu tööd). Siis 2 patsienti, jälle paberimajandusaega 30 min ja veel 2 patsienti ja 1 tund päeva lõpus paberimajanduse aega. Homme on küll 6 patsindi ainult, aga kuna tavapäeval on ka vaid 8 patsienti ja vastuvõtu aega 30 min, siis ei ole veel selga siin ära murdnud. Kogu aeg on aega tegeleda paberimajandusega. See aga tähendab, et oleme Britaga ilusasti nelja aega koju saanud liikuda. Uksed pannaks haiglal kinni vist kolme aeg, siis enam ühtegi patsienti juurde ei võeta ja peavad vajadusel Lahtisse või kuhugi minema.
 |
| Esimesel päeval oli selline kiri mul laua peal. Tuli välja, et kursaõde Maria (soomerootslane) oli eelmine kuu just seal tööl olnud. |
 |
| Minu tööruum. Kahjuks peab hakkama PAPA-proove emakakaelast ise võtma :( |
 |
| Lääkäri=arst |
 |
| Orimattila tervisekeskus. |
 |
| Kodutee on ilus lumine. |
Comments
Post a Comment