Üks nädal on läbi ja kõigest viis veel ees. See nädal oli täitsa normaalne. Ikka sadades kordades on lihtsam tulla teist korda Soome tööle. Suvel oli esimene nädal ainult üks kerge närvivapustus, nüüd saab iga päev umbes kl 16-16:30 töölt minema ja niisama vedeleda diivanil.
Muidu neljapäeva pärastlõuna olin teise arstina (õppe eesmärgil) nö erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMOs (päivystys). Seal oli teiseks arstiks selline geelitatud juustega tegelikult-juba-kiilanev noorem meesarst. Õpe nägi välja nii, et pandi kohe tööd tegema - tüüpiline Soome õppesüsteem. Ja jälle sai selgeks see, et kui mina oleks tahtnud natuke veel uurida ja veidi rohkem ravida, siis Soomes on eesmärk EMOs võimalikult minimaalselt kõike teha. Aga eks see minimaalsus tuleb kunagi kogemusega.
Reedel olin akuudis ehk siis kõik infektsioonhaigused - kõrvapõletikud, hingamisteedeinfektsioonid, nahahaigused jne. Aga see süsteem on siin hästi põnev ja kummaline. Arst ei võta akuudis patsiente vastu. Sõltuvalt vajadusest on 2-4 õde akuudis oma kabinettides ja võtavad patsiente vastu. Kui nad on diagnoosinud haiguse, mis vajab antibiootikumravi, siis tuleb arsti listi selle haige nimi ja arst kirjutab vastavalt diagnoosile ravi välja. Patsienti arst ise ei näe, v.a keerukamad juhud, kus õde ei ole 100% kindel ja soovib arstlikku nõu.
Minu akuudi juhendaja oli samuti noorem meesterahvas, kes uuris palju Eestis süsteemi kohta. Ja ta lausa tänas, et me Britaga oli Orimattilasse tulnud. Et teeme neil elu lihtsamaks, tööd on vähem ja patsient saab kiiremini vastuvõtule. See arst (nimi on Anssi) elab tööpaigast u 70 km kaugusel ja sõidab igapäevaselt edasi-tagasi. Ta on tegelt selline kummaline mees.. näeb välja nagu kiviraidur ja kõne on ka veidi segasem. Aga tore ja sõbralik.
Brita oli reedel päivystyses ja tema juhendaja oli äärmiselt kummaline naine. Selline, kes liigub super aeglaselt, räägib veel aeglasemalt ja töö tegemine on peaaegu et vastassuunas. Kahtlusta või mõnuainete sõltuvust. Ja kõne on ka selline kummaline.. arvaks, et on eestlane, aga siiani pole ta seda fakti kinnitanud.
Igatahes reedel saime juba enne kella nelja haiglast minema! Nägime päikesevalgus nagu piltide peal näha on. Rõõm oli suur ja tuju hea. Laupäeval käis Raimond külas, kes oli just Soome võistlustel 800m esimese koha saanud, nii et tema tuju oli ka väga hea. Üleüldiselt olid kõik oma eludega rahul. Saime tema võidukimbu endale korterisse (õigemini Brita sai), aga vaasid on siin defitsiidis, nii et nüüd see kimp istub suures sinises ämbris.
Muidu neljapäeva pärastlõuna olin teise arstina (õppe eesmärgil) nö erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMOs (päivystys). Seal oli teiseks arstiks selline geelitatud juustega tegelikult-juba-kiilanev noorem meesarst. Õpe nägi välja nii, et pandi kohe tööd tegema - tüüpiline Soome õppesüsteem. Ja jälle sai selgeks see, et kui mina oleks tahtnud natuke veel uurida ja veidi rohkem ravida, siis Soomes on eesmärk EMOs võimalikult minimaalselt kõike teha. Aga eks see minimaalsus tuleb kunagi kogemusega.
Reedel olin akuudis ehk siis kõik infektsioonhaigused - kõrvapõletikud, hingamisteedeinfektsioonid, nahahaigused jne. Aga see süsteem on siin hästi põnev ja kummaline. Arst ei võta akuudis patsiente vastu. Sõltuvalt vajadusest on 2-4 õde akuudis oma kabinettides ja võtavad patsiente vastu. Kui nad on diagnoosinud haiguse, mis vajab antibiootikumravi, siis tuleb arsti listi selle haige nimi ja arst kirjutab vastavalt diagnoosile ravi välja. Patsienti arst ise ei näe, v.a keerukamad juhud, kus õde ei ole 100% kindel ja soovib arstlikku nõu.
Minu akuudi juhendaja oli samuti noorem meesterahvas, kes uuris palju Eestis süsteemi kohta. Ja ta lausa tänas, et me Britaga oli Orimattilasse tulnud. Et teeme neil elu lihtsamaks, tööd on vähem ja patsient saab kiiremini vastuvõtule. See arst (nimi on Anssi) elab tööpaigast u 70 km kaugusel ja sõidab igapäevaselt edasi-tagasi. Ta on tegelt selline kummaline mees.. näeb välja nagu kiviraidur ja kõne on ka veidi segasem. Aga tore ja sõbralik.
Brita oli reedel päivystyses ja tema juhendaja oli äärmiselt kummaline naine. Selline, kes liigub super aeglaselt, räägib veel aeglasemalt ja töö tegemine on peaaegu et vastassuunas. Kahtlusta või mõnuainete sõltuvust. Ja kõne on ka selline kummaline.. arvaks, et on eestlane, aga siiani pole ta seda fakti kinnitanud.
Igatahes reedel saime juba enne kella nelja haiglast minema! Nägime päikesevalgus nagu piltide peal näha on. Rõõm oli suur ja tuju hea. Laupäeval käis Raimond külas, kes oli just Soome võistlustel 800m esimese koha saanud, nii et tema tuju oli ka väga hea. Üleüldiselt olid kõik oma eludega rahul. Saime tema võidukimbu endale korterisse (õigemini Brita sai), aga vaasid on siin defitsiidis, nii et nüüd see kimp istub suures sinises ämbris.
Plaanime täna veel Britaga väikese matka Lahtisse teha. Vaatame, kuidas bussidega liiklemine toimib. Pole mõtet siin kodus end praadida homse tööpäeva pärast. Brita on homme EMO-arst ja mina tulen talle kl 12st abiks. See saab üks naljakas päev olema.
 |
| Lund on siin palju. |
 |
| Päikeseloojang suurest elutoa aknast. |
Su postitusi on nii vahva lugeda :) Mõnusalt kirjutatud, huvitav ja ülevaatlik!
ReplyDelete