Skip to main content

Ära hõiska enne õhtut.


Praegune Soome pop-laul.
Lühikokkuvõte: päev algas hästi. Ei midagi traagilist. Viimane patsient oli selline natuke kahtlane. Saatsin keskhaiglasse. Ei tea, kas minu nimi tekitab juba seal mingisugust hirmu.. Koju jõudsin nii vara (kell 17:30), et lausa poolteist tundi ootasin Britat. Ja nende tundide jooksul mõistsin, miks mõned hakkavad endale Soomes lisatööd otsima - nii pagana igav on. Ja kõrvalruumi Villet tüütasin ka täna õige vähe. Alles kella 16st hakkas jama pihta, kui mulle toodi veider hunnik paberretsepte, mida ma pidin uuendama. See oli minu jaoks täiesti uus protseduur. Aga jälle veidi targem. Esimesed diureetikumid kirjutasin ka täna patsiendile. Iga päev on isiklikke meditsiinilisi saavutusi täis. 

Õhtul käisime Britaga bensiinipaaki täitmas. 30 min üritasime paagilt kaant maha saada. Siis küsisime onult abi. Tema ka hakkama ei saanud. Siis tuli vanast autos vanatädi välja pahandama, et kas me eest ei tahaks ära sõita (küsis, kas meil on siin kogunemine). Muidu nende 30 min jooksul ei olnud ühtegi inimest ja siis tuli kaks korraga ja meie võtsime ju ühe koha ära. Otsustasime siis Britaga, et käime vahepeal poes. Vähemalt saab toidu ostetud, enne kui pood kinni pannakse. Plaan oli, et enne koju nagunii ei lähe, kui paagis bensiin. Hakkasin siis uuesti logistama ja tuli välja, et keegi oli vindi üle keeranud. Sest kui lõpuks üks nõksatus ära käis, siis pärast seda sai vabalt seda neetud kaant maha keerata. Aga nii ma veetsin oma esimese pikema vaba õhtu - bensiinijaamas. 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...
Post a Comment
Read more

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...
Post a Comment
Read more

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...
Post a Comment
Read more