Kõik mu meditsiinilised otsused lähtuvad kas õpitud teadmistest, Soome tervisejuhenditest või juhendaja soovitustest. Ravimit ma suvaliselt ei määra. Ikka ainult vastavalt põhjendatud vajadusele. Ja esimeste päevade "ma ei tea absoluutselt, mida ma teen" tunne on nüüd vaibunud. Tegelik ikka teab küll. Kui täpset diagnoosi ei tea, siis haiguste rühma ikka teab ja mis võiks antud olukorras patsiendi aidata ja mis mitte. Meditsiin ei ole liialt keeruline.
Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...
Comments
Post a Comment