Skip to main content

Igapäevane elu

 Egas ma midagi põnevat ise teinud viimasel ajal ei ole. Olen küll opitoas käinud lahedaid operatsioone vaatamas: Madelungi deformatsioon, reieluu osteosarkoom, pollitsisatsioon, sündaktüülia operatsioon dorsaalse omapärase metakarpaalse flapiga. Lisaks käisin esmaspäeval tavapärase käekirurgia kliiniku asemel skolioosi omas. See on ikka hoopis midagi muud. Seal ikka oli väga palju 3-5aastaseid lapsi raske skolioosiga. Mõnel oli skolioos juba looteeas diagnoositud. Sündides on neil üks kopsupool skolioosi tõttu tugevalt hüpoplastiline ja tihtipeale on neil trahheostoom, hapniksõltuvus ja pikk haigla ravi. Dr Anari sellistele lastele paneb hüpoplastilise poole peale roidele pikendatavad implantaadid ja teeb nö rindkere plastikat. Lastel on jätkuvalt tugev skolioos, aga nad saavad hingamisega ise hakkama ja selle võrra areng ikka läheb edasi. Need lapsed olid kõik hästi toredad. Jagasid kõigile plaksu ja Halloweeni eel ikka kõik arutasid oma kostüüme. Halloween oli 31.oktoober ja linn oli lihtsalt vahvaid lapsi täis. Meie trepikoda on muidugi lukus ja siin ei käinud keegi.

Teisipäeval käisin onkoortopeedi vastuvõtul. Nägin kokku momendil kolme ravi saavat osteosarkoomi. Tõenäoliselt lisandub kohe veel üks, vaja biopsiad võtta. AINULT osteosarkoomi oprereerivad nad u 30 patsienti aastas. Sinna tulevad veel muidugi erinevad sarkoomid lisaks. Opiplaanis näen peaaegu iga nädal mõnda pahaloomulist tuumorit. Aga siia tulevad ikka üle riigi lapsi kokku, isegi Alaskalt.

  Kolmapäeval käisin reieluu osteosarkoomi operatsiooni vaatamas. See oli tegelikult väga vinge. Neil oli 3D planeering ette tehtud, 3D prinditud implantaat, mis aitas reieluud ja alloluud samadest kohtadest läbi lõigata. Kusjuures alloluust olid ka 3D kujundid ette tehtud. Ja lisaks pandi läbi alloluu vaskulariseeritud fibula, et tagada ikka luu paranemine. Oodatav paranemine võtab küll tõenäoliselt 6 kuud aega umbes. Ja see operatsioon oli ikka väääga pikk. Ma jõudsin u kl 21 koju. Kolmapäevad on veel need päevad, mis algavad mul alati kl 6:15, kuna toimub eelneva nädala operatsioonide arutelu. Seega ärkasin 4:40. Koju jõudes pesin hambad ja lendasin scrubsides voodisse magama. Pole mõtet aega raisata mõttetustele nagu riiete vahetus.

Aga neljapäeval oli selline lühem päev, sest üks patsient ei ilmunud kohale ja otsustasin kodus lihtsalt magada. Oli hea plaan. Reedel oleks ka olnud lühike plaan (pollitsisatsioon ehk nimetissõrmedest pöidla tegemine, sest laps sündis pöidlata), aga dr Horn opereeris ühte 3-aastast last, kellel on kloaagi ekstroofia. Tõenäoliselt immigrandist laps, vanemad räägivad ainult hispaania keelt. Aga igatahes diagnoosi ja kirjanduse alusel sellised lapsed sünnivad gastroskiisi ja kusepõie ekstroofiaga ning muidugi neil on veel kloaak. Ja selle lapse sümfüüs oli täiesti laiali. Mõõdetuna u 8 cm. Nad tegid siin mõlemale vaagna poolele kaks osteotoomia lõiget (Salter osteotoomia ja unikortikaalne iliac wing lõige), panid välisfiksaatori ja said juba ühemomentselt väga hea tulemuse. Kuid panid sama süsteemi vaagnale, millega annab alajäsemeid pikendada, aga nemad kasutavad seda justkui lühendamiseks, et vaagen rohkem kokku tuua. Esmakordne operatsioon aeglase lühendamisega siin. Lahe, et siin ikka proovitakse uusi asju ja mõeldakse erinevaid lahendusi välja. Ei tehta ainult seda, mida "alati on tehtud". Muide sellel lapsel on kusepõis ikka veel väljapool kõhukoobast. Kokku õmmeldud, aga see pallike istub kõhu peal, järgmine nädal peaks selle kõhukoopasse viimise op olema. 

Ja siis ma mõtlesin, et tuleb rahulik nädalavahetus. Aga laupäeva hommikul Apurva kutsus enda juurde grillile õhtusöögiks. Tema juures ööbib hetkel kuu aega Argentiinast tulnud lasteortopeed Andrez. Läksin sinna bussiga - bussiliiklus on siin ikka suht lipalopa. Kellaaegadest küll keegi kinni ei pea. Ja pilet maksab 2.50$, summa peab olema täpne olema, sest raha tagasi ei anta. Aga seda ma teadsin ette ja probleeme polnud. Muidugi variant oleks ka ühistranspordi pilet teha, aga mul pole seda eriti vaja läinud. 

Apurva elab autoga u 25 min linnast väljapoole. Bussiga 35-40 min. Selline eramajade regioon. Kuid oli väga mõnus õhtu. Päeval oli õues 26 kraadi, õhtul veel 21 kraadi. Mängisime lauamänge 7aastase Avi ja 10aastase Minaga, sel ajal kui vanemate poolt süüa valmistati. Söögiks pakuti grillitud veidi vürtsikamat kana, mis oli väga hea. Pärast tegime hoovis s'more (kahe küpsise vahele paned lõkkel küpsetatud vahukommi ja Hersey's kandilise šokolaadi, mis vahukommi soojusel sulab veidi --> 100% diabeet). Ning seejärel muidugi vaatasime pesapalli. 

Philadelphia kohalik meeskond Phillies pääses World Series finaali ja mängud toimusid siin linnas. Kogu linn on u kaks nädalat ainult meeskonna punastes värvides, inimesed ka muid värve ei kanna. Kusjuures pesapalli meeskonnad mängivad mingi 160-180 mängu ühel hooajal ja Phillies meeskond kaotas esimesed 30 (?) mängu järjest. Siis nende treener vallandati, aga selle asemel, et kaotajatele uut treenerit palgata, lasti abitreeneril teha, mida ta tahtis. Kuid tuli välja, et see oli hea otsus ja nii need "kindlad kaotajad" jõudsid finaali. Viimati olid nad seal vist 2004. aastal. Ma selle puhul võtsin kaasa Phillies meeskonna teemalised pulgakoogid, mis ma ostsin siit kohalikust kohvikust. Apurva on muide väga suur spordifänn. Eelkõige küll Ameerika jalgpalli fänn. Ma ka siiani igat kohaliku meeskonna Eagles mängu vaadanud. Õnneks need mängud on tavaliselt pühapäeval kl 13. 

Tagasi tulin muidugi äärelinnast taksoga. Pimedas pole mingit soovi ühistranspordiga siin sõita. Siin ikkagi tulistamisi ja vägivalda piirialadel toimub. Kuigi see liinibuss oleks rikaste regioonist alanud, siis vahepealne ala käib natuke vaesemast regioonist läbi. Minu piirkond kesklinnas on ikka ütlemata turvaline. Palju peresid väikelastega käib siin oma koerakesi jalutamas. Lisaks u 5 min kaugusel on kõige rikkamate inimeste korterite piirkond. 

Tänase päeva plaan on minna kesklinna jõuluturgu vaatama. Väidetavalt peaks seal olema uisuväli. Tahaks seda veelompi 26-kraadises kuumuses näha.

Vasakult: Andrez, mina, Apurva, Divya, Avi, Mina
Vasakult: Andrez, mina, Apurva, Divya, Avi, Mina

 
Maailma magusaimad pulgakoogid, aga vähemalt teemasse

    
 Apurva piirkonnas oli põnevaid eramaju. Ja igal pool on tumelillade lehtedega vinged puud.

 

  
Väiksema kodupargi Halloweeni pildid Instagramist

  
Halloweeni dekoratsioonid on veel paljudel väljas. Võib-olla see nädalavahetus korjatakse kokku, sest nüüd juba ju jõulu hooaeg.

 
Vaated töölt koju. Laupäeval istusin kodupargis (mul kolm parki kodu ümbruses) ja nautisin sooja ja jõin kohvi.

Opitoa puhkeruumis külastas meid Charlie the Dog. Käib muidu lastel külas. Väärib eraldi pilti ja mainimist.

Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...