Ma elan kuskil metsas. Naabril on kolm vanemat autot, ühel uksed valla ja soome muusika tuleb nii kõvasti, kui see 90ndate Volvo vist tal seda lubab. Lisaks on koer, kes kohe haugub, kui ma oma uksest välja lähen. Üle tee on mingisugune kummaline hoone - laohoone? paranduspaik? Ei tea. Tänavatel on isekirjutatud reklaamsildid soome keeles ja all kohe venekeelne tõlge. Kuid tänavasildid on õnneks veel truult ainult soomekeelsed. Siia sõitsin ka mööda maanteed koguaeg (ühtegi linna otseselt ei läbinud) ja mida Virolahtile lähemale, seda suurema sagedusega vene numbrimärke vastu tuli. Aga see on oodatav, sest piiripunkt on siin lähedal.
Kodu on siis pooleli olevas majas. Elan "stuudio"korteris: elutuba, magamistuba ja köök mahuvad kõik samale alale ja seinad neid ei eralda. Õnneks on ruumikas, nii et hulluks ehk (kohe) ei lähe. Eelmine elanik vist koristamisest väga lugu ei pidanud: koridoris oli mulda maas, orgaanilises prügiskastis on nüüd üüberorgaanilised kuivanud taimelehed ja voodi all ootas mind tolmurullide perekond. Samas ehitustööd tunduvad olevat samal maal kui google maps'i fotol aastal 2013. Võib-olla pole siin keegi vahepeal elanud. Aga saun on olemas, pesumasin ka. WC-pott küll jookseb veidi - vett tilgub vähe, aga antud vaikuses on see heli teravalt kuuldav. Potte ja panne pole, aga paar taldrikut mulle siia maha jäeti. Mikrouuni ka pole. Õnneks sai Paidest kaasa võetud keedukann. Loodan poest ka panni saada, siis saan endale omlette ja kalapulkasid lubada.
 |
| Virolahti (allikas: google maps) |
Vaatasin kaardi pealt järele, et Itätie on siin põhitee: 360m kaugusel on tervisekeskus, 600m kaugusel pood, 650m kaugusel apteek ja 700m pangani. Nii et mu elu mahub järgmistel nädalatel ühe tee peale ära.
Ja alguses andis telekas ka ainult teksti, et signaal uudub. Mõtlesin, et juba püha peetrus - kas ma pean siin vaikuses vaikselt hulluks minema?! Aga ei! Yle-kanaleid kätte ei saa, aga näen hobuseid ja teiselt kanalilt veidi hobusenäoga blondi rootsi naist, kes on USAsse kolinud. Võiks ka hullem lugu olla..
Ja alguses andis telekas ka ainult teksti, et signaal uudub. Mõtlesin, et juba püha peetrus - kas ma pean siin vaikuses vaikselt hulluks minema?! Aga ei! Yle-kanaleid kätte ei saa, aga näen hobuseid ja teiselt kanalilt veidi hobusenäoga blondi rootsi naist, kes on USAsse kolinud. Võiks ka hullem lugu olla..
 |
| Tegin sõidupeatuse ja poes oli selline lahe silt. |
 |
| Mu "kodu" - elan seal osas, kus auto ees on. Mulle "kuulub" esimene aken. |
 |
| Kõrgema klassi kaunistused |
 |
| Tubaköök |
 |
| Tervisekeskus |
 |
| Tänava lõpus on mu "kodu" (see kollakas). |
 |
| See ebaselge hoone mu maja ees (omanik on Ville). |
***
Nii, tegin esimese Itätie tiiru ja poekülastuse ära - kulus kokku 20 minutit (seal hulgas ka panni ja poti valimine). Kõnniteed siin ei ole, nii et liigun mööda autoteed, kus jalakäijatele on uhkelt 5-10 cm maad jäetud. Avastasin ka, et kõrvaklapid jäid Eestisse. Jooksuradasid siin ei näinud ning tegelt ei näinud kedagi jalgsi liikumas. Poes oli inimesi, aga nad tulid vist kõik sinna autoga.
Tervisekeskus on tilluke. Majad on siin madalad, aiad suured - natuke Joodit meenutab, aga siin on pood. Samas peale panga ja poe ei näinud midagi. Apteek pidi ka kuskil lähedal olema, kuid hetkel see vist tee peale ei jäänud. Ühes majas toimub vist käsitööring, S-marketi küljes ripub treeningsaali silt (aga kas see päriselt ka seal eksisteerib, ei tea). Ja teel Virolahtisse, sõitsin autoga kolmest muuseumisildist mööda.
Ühesõnaga - elu siin ei ole.
Pluss, katkendlikult näen ka YLE-kanaleid nüüd. Kahtlustan, et mul võib antenn katusel teibiga kinni olla ja kahe aastaga on teibil liim vananenud ning nüüd see antenn lehvib tuules. Vähemalt see on minu teooria.
Tervisekeskus on tilluke. Majad on siin madalad, aiad suured - natuke Joodit meenutab, aga siin on pood. Samas peale panga ja poe ei näinud midagi. Apteek pidi ka kuskil lähedal olema, kuid hetkel see vist tee peale ei jäänud. Ühes majas toimub vist käsitööring, S-marketi küljes ripub treeningsaali silt (aga kas see päriselt ka seal eksisteerib, ei tea). Ja teel Virolahtisse, sõitsin autoga kolmest muuseumisildist mööda.
Ühesõnaga - elu siin ei ole.
Pluss, katkendlikult näen ka YLE-kanaleid nüüd. Kahtlustan, et mul võib antenn katusel teibiga kinni olla ja kahe aastaga on teibil liim vananenud ning nüüd see antenn lehvib tuules. Vähemalt see on minu teooria.
Comments
Post a Comment