Kotka

Käisin laupäeval Kotkas. Väga ilus linn on. Meenutas Lappeenranta oma jahisadamaga ja sellise suvepuhkuse meeleoluga. Pluss oli ka see, et u 100m kaugusel tsentrumist algasid juba tänavad, kuhu sai tasuta parkida. Linna keskel oli turg, kus oli palju inimesi õlut joomas ja lihapalle söömas. Seal kõrval oli koha ostukeskus, kus oli meeletult rahvas. Praegu on Soome täis "Back to School" programme ja seal ostukeskus vist toimus modellide otsimine (12-15a plikad poseerisid meigivabalt piltide jaoks), siis laval oli kummaline poistebänd, kellele kõik need 12-15a pihvid kaasa elasid ja pärast need noored neiud kõndisid laval riideid poseerides.

Kuna üksinda turistades on väga raske tegevusi leida, siis käisin Maretaariumis Läänemere kalu vaatamas. Ei olnud just köige ilusamad kalad maailmas. Ja konnad olid ka.. nagu Joodil. Aga 3aastaste poistega ma seal neid kalu imetlesin. Poisid olid väga äksi täis. Vanemad olid neile kalakujulised mütsid ostnud ja jooksid seal edasi-tagasi.

Käisin lisaks rahvus-/looduspargis jalutamas. Seal oli tõesti ilus - kosk, lilled, jalutusrajad metsa sees. Seal ma eksisin muidugi mingi moment ära ja sattusin päris suurte jahtide ja laevade vahele, aga jalutamine ongi tervislik. Tagasiteel tegin tee joomise pausi ja sõin ühe koogitüki. Minu kõrval istus üks paarike vanatädisid ning nende vestlusteemad pakkusid mulle palju rõõmu - uni oli öösel halb, hommikul pea kumises, vererõhk oli kõrge, veresuhkur kõrge. Nagu tööle oleks sattunud.

Kuna ma teel sadama juurde Püha Nikolausi kirikut nägin, siis mõtlesin, et vaatan ka Kotka kiriku ära. Aga sattusin hoopis pulma. Pulmapaar tuli just välja ja külalised lasid lendu roosad ja valged õhupallid. Jäin neid imetlema ja järsku hakkas kirirku"isa" minuga rääkima. Ta oli tegelt naine ja vestlus oli umbes selline:

Tädi: "Ilusad õhupallid."

Mina: "Joo."

Tädi: "Kõrgele lendavad."

Mina: "Joo!"

Ilmselgelt mu sotsiaalne soome keel vajab arendamist.