Skip to main content

Diskotuled.


Esimene uudis on see, et Janne vist on hoopis Jukka. Õnneks pole ma jõudnud oma tekstides kellelegi nimeliselt viidata, aga veidi piinlik on ikka. Aga Jukka on ikka tore. Reedel käis kabinetis mulle ilusat nädalavahetust soovimas ja täna tuli ja uuris, kas reedel oli tõesti poisil testise torsioon. Ja oli!

Reedel oli kiirevastuvõtt ja kuigi patsientide ülevoolu siin pole, siis sattus järjest kodade laperdus/virvendus (kes tuli keskhaiglasse edasi saata), maoärritusega patsient, kes tahtis antibiootikumi viimaseks kolmeks päevaks soonesiseselt (ta ei saanud seda) ja siis samal ajal oli 16a poiss, kellel oli äkkvalu testises. Poiss seisis, istuda ei saanud, koguaeg oli kõveras ja pidevalt oksendas. Juba kaebused viitasid testise torsioonile, aga ka kliiniliselt oli nii klassikaline leid: kõrgasetusega testis ja cremaster-refleksi puudumine. Keskhaiglas manuaalselt reponeeriti 360 kraadi ja valu oli märgatavasti vähenenud ning siis opilaual veel 180 kraadi. Aga testis jäi alles ja laupäeva hommikul läks poiss juba koju. 

Esmaspäev oli jällegi kiirevastuvõtt ja täna ka. Praegu seisuga vist ainult kolmapäev on mul 100% tavaline vastuvõtt ja oi kui väsitavad need on. Kõik probleemid on pikaajalised, kroonilised haigused. Head ravi kunagi ei ole ja kõik soovivad saatekirja, kuid enamus neist ei täida vajalikke kriteeriumeid.

Täna oli muidu suhteliselt rahulik vastuvõtt, kuid kõige viimane patsient oli võimaliku skisofreenia diagnoosiga. See diagnoos oli talle mitu kuud tagasi pandud ning aluseks oli see, et ta kardab moslemeid ja on veendunud, et Venemaal on korruptsioon. See ajas mind naerma ja natuke nutma. 40ndates meesterahvas, arukas, väga selge jutuga ja võttis niisugul põhjusel skisofreenia ravimeid. Neist ta sai muidugi ainult kõrvaltoimed ja nüüd on tekkinud hommikused paanika/ärevushood ning psühhiaatrikliiniku õde (sest arsti vastuvõtule seal on saanud ta vaid ühel korral) soovitab tal hingamisharjutusi teha. Ma ei ole küll psühhiaatria asjades mingi ekspert, aga no selle mehega oli küll ravi veidi viltu läinud. Venemaalt hiljaaegu Soome kolinud, aga väga kiirelt keele selgeks saanud ja mõistlik inimene. Võib-olla ma oma vigase soome keelega saan teiste vigasest soome keelest lihtsalt paremini aru? Igatahes kahe nädala pärast tahab ta mu vastuvõtule tagasi tulla. Eks me siis räägime koos oma vigast soome keelt.

Lisaks käis üks estofiil mu vastuvõtul. Ta ainsaks mureks oli köha (ja tahtis vaid retseptiga köharavimit), aga kui ta mu nime nägi, siis oli nii vaimustuses. Rääkis Eestist ja kohtadest ja ajaloost. Tuli just hiljaaegu Narvast. Aa ja hommikul oli üks härra just Tartust ja Otepäält puhkamast tulnud ja saanud urotraktiinfektsiooni ning küsis mult, et kas see on mingisugune Tartumaa haigus.

Laupäeval käisin ka Kouvolas. Keerasin ainult kaks korda valesti. Alguses käisin poodides, aga seal isegi väga palju aega ei kulutanud. Sõitsin sealt edasi läbi Kouvola lõbustusparki Tykkimäele. Kouvola on väidetavalt Soome koledaim linn (nii mu kursavend ütles) ja ega linna läbides ma suurt midagi ei näinud. Kindlasti kuskil on kirik ja kesklinn, mis on ilusamad, aga sinna ma ei jõudnud. Linn tundus suuri halle hooneid täis ja mõned rohelisemad alad nende hoonete vahel.

Lõbustuspargis olin umbes kolm ja pool tundi. Käisin järjest kõige hullemad lõbustused läbi ja lõpuks istusin pool tundi pingil ning vaatasin mitteliikuivaid objekte. Aga ekstra jätsin viimaseks atraktsiooniks Trombi! Sest õige arst ei lähe koju nii, et ei oleks Trombil käinud. Aga lõpuks hakkas ikka väga halb seal. Rahustavateks sõitudeks sai vaateratas ja kummitusrong (mis kestis umbes ühe minuti) ja mitterahustavaks efektiks oli see, et kõik alla 7aastased hakkasid kummitusrongil nutma. Ega see väga meeldiv ei olnud, kui sõidu lõpus mingid asjad sulle pähe vajusid. Aga vankumatu enesekindlusega ignoreerisin neid kummalisi asju oma peas ja ootasin sõidu lõppu.

Rahvast lõbustuspargis väga palju ei olnud (kui võrrelda lapsepõlve Tivoliga, kus kogu linn kohal oli). Kuid oli nii eestikeelseid, venekeelseid, soomekeelseid kui x-keelseid peresid. Ja kõik olidki peredega seal. Võis päris kummaline vaatepilt olla, kuidas üks 26aastane inimene end seal lõbustamas käis.








Sain uue dušivooli ja tuleb välja, et piisava surve all
hakkab mu dušš värvi vahetama. Disko!

Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...