Skip to main content

Süstid.

Minu esimene õlasisene süst sai tehtud kl 8:30. Õpetus nägi välja nii, et Ville oma ruumis näitas näpuga oma õlal, kuhu see teha, mina noogutasin ja läksin siis süsti tegema. Ja sellele järgnes põlvesüst ja veel kaks õlasüsti. Kui Minna kuulis, et ma lähen teen need süstid ära, siis ta peaaegu viskas hundiratast, et ise julgen neid juba teha. 

Lisaks oli mul kell 8 hommikul esimene patsient 30ndates noormees erektsioonihäirega.. Kui päeva lõpuks Minnalt konsultatsiooni küsisin, siis ta ütles, et võimalik on, et ta tahab suurtes kogustes Viagrat, et seda edasi müüa. Õnneks ta ei andnud vereproove ja ma ütlesin, et alles pärast neid olen nõus ravimit talle välja kirjutama. Kes oleks arvanud, et Soomes selline turg eksisteerb?

Veel oli üks kognitiivsete häiretega patsient, kelle vererõhuaparaat ei töötanud ja tuli, kuna kahtlustati hüpertensiivset kriisi. Tegelt oli tal nii aeglane siinusrütm, et ventrikulaarsed ekstrasüstolid tegid rütmi ebakorrapäraseks ja masin ei suutnud seda välja mõõta. Kahjuks kulus mul 20 minutit vanakooli vererõhumansetti leidmiseks. 

Vähemalt on homme reede. Kuigi lubasin teha kl 16-22 veel erakorralist valvet. Loodame, et kõik läheb ilusasti. Ja minu teada peaks seal veel üks tudeng olema. Kahe peale vast saab hakkama küll. Vist..

Ps. Käis lõpuks esimene eestikeelne patsient. Jagatud informatsioonihulk oli kindlasti emakeeles suurem.

Psps. minu tööruum on nüüd kuskil teise koridori peal ja selleks, et konsultatsiooni küsida, pean ikka päris mõnusa maa maha kõmpima. Hea, et ma sinna alles viienda nädala lõpul sattusin, sest täna mul on ainult üks kord selle õla kohta oligi abi vaja küsida.

Minu tööruum, nr 18. 

Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...