Ma töönädalast suurt midagi ei mäletagi. Iga reede jääb üks patsient hingele. See nädal jäi ka. Homme mõtlen, mis ma nüüd edasi teen. Aga see on juba homse päeva probleem.
See nädalavahetus saabusid Imatrasse kaks 4. kursuse arstitudengit, kes hakkavad samas tervisekeskuses/ haiglas tööle (voodi?)osakonna arstidena. Teevad kahe peale ühe arsti tööd. Ma arvan, et see võib päris mõnus kulgemine ei olla. On aega mõelda ja teha. Mina istun üksinda oma ruumis ja närviliselt jälgin kella, sest 30 minutit (vastuvõtuaeg) saab alati ruttu läbi.
Igatahes need tudengid saabusid reedel ja me otsustasime Britaga laupäeval neile Imatrasse külla minna. Läksime siis kohe esimese asjana "imelist" Imatra koske otsima. Tuleb välja, et seal on hiiglaslik tamm ja iga päev kell kuus see avatakse muusika saatel ja alles siis on nö kosk ja kärestik näha. Muidu näeb see välja nagu Emajõgi eriti kuival suveperioodil.
Kuna kuivanud jõge me pikalt ei viitsinut imetleda ja kella kuueni oli umbes neli tundi, siis mõtlesime ujuma minna. Meie ranna otsingud kestsid umbes kaks tundi. Kuna Imatra randadel puuduvad aadressid ja neid Google Maps üles ei leidnud, siis panime selle järve nime. Muidugi tark Google Maps süsteem otsustas juhatada meid võimalikult järve keskpunkti. Ehk siis jõudsime küll kuhugi poolsaarele ja olime nii järve keskel kui võimalik, aga ujuma ikka ei saanud. Soomes on järve-äärsed täis suvekodusid ja igasugune juurdepääs veele puudus. Selle teadmiseni jõudsime pärast seda, kui ma olin 2meetristel kruusateedel üle tunni aja sõitnud (minul kui roolikeerajal oli klimp kurgus). Mõnus rallipäev oli.
Lõpuks siiski ühe väikse erakliku rannariba leidsime kuskilt Imatra majade vahelt. Seal pidime küll kümme minutit jalutama, et vesi nabani ulatuks. Rannas oli veel kaks poissi ja väike plika oma vanaema ja rotisuuruse kutsuga ehk siis väga pisike vaikne rand. Ainult mingisugused tuttidega pardid lasid seal rohkelt ja uhkelt ringi.
Kella kuueks läksime Imatra kose "avamisele". Meil oli ettekujutus märufilmidest, et kui tamm avaneb (või siis filmides plahvatab), tekib äge efekt ja vett pritsib näkku. Tegelikkus oli midagi muud. Esiteks oli seal massiliselt venelasi, mõned prantlased ja palju rokipeerusid (samal päeval toimusid motovõistlused, mistõttu pidin lugematu arv kordi tegema ümbersõite). Väikesed vene naised pidevalt trügisid meie ette. Nad õnneks olid tõesti nii lühikesed, et meie vaadet nad kuidagi ei häirinud.
Aga see kose "avamine" jättis küll päris külmaks. Üks õde töö juures rääkis, et see on nii imeline ja uskumatu kogemus. Minu jaoks oli see algus kerge veenire, mis lõpuks andis suurema veekoguse, mis siis kivide ümber mulisema hakkas. Muusikavalik oleks võinud ka parem olla (ehk videost on veidi kuulda). Kolmel päeval nädalas pidi klassikaline muusika olema, nii et soovitan nendel päeval minna. Ja kuna õues on nii valge, siis ei saanud mina aru, kust kohast see valgusefekt pidi tulema (reklaamis oli ka see lubatud).
Igatahes need tudengid saabusid reedel ja me otsustasime Britaga laupäeval neile Imatrasse külla minna. Läksime siis kohe esimese asjana "imelist" Imatra koske otsima. Tuleb välja, et seal on hiiglaslik tamm ja iga päev kell kuus see avatakse muusika saatel ja alles siis on nö kosk ja kärestik näha. Muidu näeb see välja nagu Emajõgi eriti kuival suveperioodil.
Kuna kuivanud jõge me pikalt ei viitsinut imetleda ja kella kuueni oli umbes neli tundi, siis mõtlesime ujuma minna. Meie ranna otsingud kestsid umbes kaks tundi. Kuna Imatra randadel puuduvad aadressid ja neid Google Maps üles ei leidnud, siis panime selle järve nime. Muidugi tark Google Maps süsteem otsustas juhatada meid võimalikult järve keskpunkti. Ehk siis jõudsime küll kuhugi poolsaarele ja olime nii järve keskel kui võimalik, aga ujuma ikka ei saanud. Soomes on järve-äärsed täis suvekodusid ja igasugune juurdepääs veele puudus. Selle teadmiseni jõudsime pärast seda, kui ma olin 2meetristel kruusateedel üle tunni aja sõitnud (minul kui roolikeerajal oli klimp kurgus). Mõnus rallipäev oli.
Lõpuks siiski ühe väikse erakliku rannariba leidsime kuskilt Imatra majade vahelt. Seal pidime küll kümme minutit jalutama, et vesi nabani ulatuks. Rannas oli veel kaks poissi ja väike plika oma vanaema ja rotisuuruse kutsuga ehk siis väga pisike vaikne rand. Ainult mingisugused tuttidega pardid lasid seal rohkelt ja uhkelt ringi.
Kella kuueks läksime Imatra kose "avamisele". Meil oli ettekujutus märufilmidest, et kui tamm avaneb (või siis filmides plahvatab), tekib äge efekt ja vett pritsib näkku. Tegelikkus oli midagi muud. Esiteks oli seal massiliselt venelasi, mõned prantlased ja palju rokipeerusid (samal päeval toimusid motovõistlused, mistõttu pidin lugematu arv kordi tegema ümbersõite). Väikesed vene naised pidevalt trügisid meie ette. Nad õnneks olid tõesti nii lühikesed, et meie vaadet nad kuidagi ei häirinud.
Aga see kose "avamine" jättis küll päris külmaks. Üks õde töö juures rääkis, et see on nii imeline ja uskumatu kogemus. Minu jaoks oli see algus kerge veenire, mis lõpuks andis suurema veekoguse, mis siis kivide ümber mulisema hakkas. Muusikavalik oleks võinud ka parem olla (ehk videost on veidi kuulda). Kolmel päeval nädalas pidi klassikaline muusika olema, nii et soovitan nendel päeval minna. Ja kuna õues on nii valge, siis ei saanud mina aru, kust kohast see valgusefekt pidi tulema (reklaamis oli ka see lubatud).
 |
| "Kärestik" päeval. |
 |
| "Kärestik" õhtul. |
 |
| Ujumiskoht ühe nurga alt. |
 |
| Ujumiskoht teise nurga alt. |
See video on nii lühike seepärast, et kui ma seda niret nägin, siis ma hakkasin itsitama ja ei suutnud edasi filmida.
Partidega tuli meelde, kuidas ma seal töötades vabal päeval leidsin mingi väikse järve ja jäin sinna päevitama. Seal oli ka massiliselt neid tuttidega parte, kes tukkusid järvekaldal. Üks hetk hakkasid paar parti mulle lähenema nii nagu nad tahaks seda hästi salaja teha, kaks sammu lähemale ja kui vaatasin võeti magamispoos sisse ja niimoodi varsti jälle kuni nad lõpuks olid mul peaaegu külje all. Ma ei saanud aru, mida nad tahavad minust. Siis tuli aga üks pere ja väiksed lapsed jooksid partide juurde, mille peale need sülle ronisid neile ning siis nad nunnutasid neid parte seal. Siis oli selge, mida nad tahtsid, jahe suvepäev oli suht. :)
ReplyDelete