Skip to main content

Rahulik

Töönädalast suurt midagi ei mäleta. Üks 2.41 promilliga naine käis ja ütles, et vajab haiguslehte, kuna ta käsi valutab. Selle peale Ville naeris ja tuli ütles patsiendile, et peadiagnoosiks läheb alkoholi liigtarbimine. Nüüd tean, kuidas selliseid olukordi tuleb käsitleda..

Aga laupäeval käisid Alar ja Mariann (4.kursuse tudengid Imatrast) Lappenrannas külas. Käisime elektroonikapoes, et veidi Alari elu talutavamaks teha. Kahjuks ei olnud seal suur midagi põnevat ja ainult vihma hakkas palju sadama. Siis passisime poes, kuni sabin üle läks. Käisime seal lahedas kohvikus muidugi kooki söömas. Ning lõpuks läksime kinno!

Vaatasime soome filmi "Kesäkaverit" ("Suvesõbrad"). Mõned naljad ikka läksid mööda, sest koguaeg me soome rahvaga kaasa ei naernud. Vähemalt sisust saime aru. Ja nagu Eestis kombeks, siis valisime ikka tagumistesse ridadesse oma kohad. Aga meie üllatuseks need tagumised read olid nii taga, et see kinoekraan tundus nagu tavatelekas kodus. Vahetult enne filmi algust istusime ümber, et ikka vähe tervamat pilti nautida.

Pärast hängisime lihtsalt meie kääbustele mõeldud korteris, mängisime kaarte ja jõime natuke siidrit. Hea rahulik päev. 


Esialgu oli ekraan nii "suur".

Metsikud arstitudengid.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...
Post a Comment
Read more

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...
Post a Comment
Read more

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...
Post a Comment
Read more