Nädalad mööduvad ikka megakiirelt. See nädal oli palju pikkasid tööpäevasid. Neljapäeval sain alles kl 20 töölt minema. Aga samas iga lõikus või asi, mis tööl kinni hoiab, on oma aega väärt. Neljapäeval näiteks tegime kodarluu kaela resektsiooni. Seal oli veel liiklejaid opitoas (mõni noorema aasta orto resident), aga seekord A. ütles, et ma saan eelise, kuna ma pole seda operatsiooni enne näinud ega teinud.
Igatahes reedese seisuga olid peaaegu kõik teadustööd abstraktina valmis, minu omadest üks veel ootab Kevini poolt kokku kirjutamist - üritame uut klassifikatsiooni välja pakkuda ühte tüüpi laste küünarliigese murdudele. Aga kõik muu on valmis. Kaks on saadetud. Minu ja Racheli oma on viimasel ringil. Ootame vastust mingilt kasvuplaadi eksperdilt, kes on huvitatud meie teadustöös spekuleerima, miks plaadid põhjustavad angulatsiooni. Igatahes.. kolmapäeval kl 17 on daatum ja selleks ajaks peavad kõik olema üles laetud. Kui minu ja Racheli teadustöö läbi läheb, siis tõenäoliselt saan seda ette kanda ja pean varuma oktoobri esimese nädala Kanadas käimiseks.
Laupäeval oli A. juures magustoidu ja veinipidu. Algas kl 19:30. Kutsutud inimene või kutsutud paar pidi kaasa võtma kaks ühesugust punase veini pudelit, mille hind on alla 30$. Pudelid pandi minikartulikotti ja said tähistuse A-B-C-D jne. Igaüks sai veiniklaasi ja kallas endale tortsu ja siis andis hinde ja niimoodi üritasid juua u 8-9 eri veini. Kokku oli 15 erinevat veini. Kuna tegemist on ka metsiku sotsialiseerumisega, siis palju ei jõuagi juua, sest peab nii palju jutustama.
Oli seal naabreid ja sõpru ja erinevaid inimesi. Üllataval kombel tuli välja, et paari tunni matkajaid oli ka seal seltskonnas, kuid ma olin ainus, kes Facebookis kuulub kohalikku rühma (kuigi pole veel kordagi jõudnud nendega matkama). Sain siis "kohalikke" soovitusi jagada. Lisaks oli keegi international health töötaja Washingtonist ja tema abikaasa, töötavad u Valge Maja kõrval. Kusjuures see paar olevat eelmise võistluse kaotanud. Olid teinud Exceli tabeli ja uurinud ja hinnanud erinevaid veine. Selle naise õde (kes on ka A. naise parim sõber) aga võitis samal aastal. Ta oli läinud poodi ja küsinud enam-vähem viisakalt alkohoolikult, mida tasub osta ja see oli võidu toonud.
Igatahes oli väga meeleolukas üritus. Kestis 23:30ni. Ma jäin kuuendaks. Tegelikult jäi kuuendaks kokku 3 pudelit ehk siis ma olin tugev keskmine. Äärmiselt hea tulemus, sest A. oli enne öelnud, et võitma ei pea, aga kui sa kaotad, siis oled ikka "loser". Kaotas see aasta hoopis Chrissy - kohe aasta aega CHOPis töötanud alajäseme kirurg. Ta oli päev enne endale esimese maja ostnud, hommikul sisse kolinud ja õhtul veinivõistluse kaotanud. Ta ise oma veini enne ei olnud proovinud. Nentis ka ise pärast, et tema oma tõesti oli halvim.
***
Pühapäeva ehk tänase päeva mõtlesin veeta voodis, aga üllatuslikult oli viitsimist midgai teha ja läksin Philadelphia Flowe Show'le. Piletihind oli küll muidugi vastav - 45$. Aga päris vinge üritus. Ainus miinus oli, et rahvast oli meeeega palju. Põhimõtteliselt olid seal mõned miniaiad, kus sai läbi jalutada. Mõned väikesed "ruumid", kus sai ka läbi jalutada. Oli erinevaid müügiputkasid. Kunstnikke, lilli, ehteid, maale, seemneid. Oli ka iseendale pärja tegemise lauad, kuid see mind eriti ei kutsunud. Ostsin küll ühe noore kunstniku käest kaks pisikest pilti Phillyst: üks pilt uksest ja teine vaatest Rittenhouse Square pargile Spruce'i tänavalt. Paar seemnepakki ostsin ka - üks on seemned/lilled putukatele, siis hästi kuivatavad lilled ja ühed oranži värvi Butterlfy Weed (asclepias tuberosa) liblikatele. Üritan need sisse smuugeldada Eesti. Kui 10 aasta pärast kuulete uudistes invasiivsetest taimeliikidest, siis mõelge mu peale.
Ja teel koju avastasin, et St Patrick'u päev on ikka suur asi siin. Neil oli kesklinn vahepeal kinni pandud ja lõputu kolonn rohelises inimesi marssis ja igal pool lehvisid Iirimaa lipud.
Comments
Post a Comment