Skip to main content

Lihtsalt palju pilte enne superaktiivset nädalat


      
Mu koduuksest u 20 meetri kaugusel on pisikene pood. Seal tehakse kohapeal kooke, küpsiseid ja võileibu. Tellisin endale eile siis brie ja lihaga võileiva. Päris suur oli. Hind oli 10 dollarit, mis on USA jaoks päris ok. Leidsin ka väga hea limonaadi sealt. Igatahes omanik on selline vanem mees, kes vist iga hommik enne kl 5 kohal on, sest nad avavad kell 7 ja igakord on uued värsked küpsised väljas. Avatud kl 19. Veidi jutustasin selle omanikuga seal. Rääkisime ilmast ja et neil viimased aastad olnud jäätorme ja see suvi oli kuum ja väga kuiv neil.


Sain eile kokku Portugali pediaatria residendida, kes juba läks koju ja Dominikaani med.tudengiga, kes on veel kaks nädalat siin. Selgus, et ma olen ainus, kes ei pidanud siin olemise eest midagi maksma. Nad sai ka soodukaid, kuid siiski 900-2000 dollarit olid arved 2-4 nädala eest CHOPis. Nad olid väga üllatunud, et ma null dollariga siia sain. 

Igatahes med.tudeng on valdavalt intensiivravis olnud ja kuulujuttude põhjal on ühel korrusel u 180 intensiivravi voodikohta. 80 neist on väga halvas seisus lastele ja 100 on siis pigem paremas seisus lastele. Aga igatahes megakogus intensiivvoodeid. Mõtlesingi, et kes seal 550+ voodites on, kuna kirurgilised haiged lähevad suures enamuses samal päeval koju (nt närviopid, plastikad ja lihaste/kõõluste ümber tõstmised). Ainult luude lühendamised jms on jäänud üheks ööks. 

Käisime kolmekesi väljas söömas, jutustasime ja siis jalutasime mitu tundi mööda linna. Väga ilus sügisilm oli. Eelmine nädalavahetus oli meil üle 72 tunni katkemata vihma, nii et see oli hea vaheldus. 

 

 


Lisaks on linn väga tugevalt valmistumas Halloweeniks. 

 

 

 

Ja see nädalavahetus nägin vähemalt kolme pruutpaari pulmapilte tegemas ja ühte abieluettepanekut. Õigemini me tulime enne ettepanekut tulema, aga nägime "MARRY ME" sildi ülespankeut ja perekonna kogunemist. Loodame, et neiu siis jaa ütles.
    

                                            

Pilte eelmisest nädalavahetusest, kui külmkapis oli tühjus ja oli vaja vihmaga rinda pista.

Ja uuel nädalal on K õhtul väikene privaatne õhtusöök minu juhendaja ja külastavate professoritega. N on kogu "faculty" ehk siis juhid ja kõik töötavad kirurgid koos külalisprofessoritega. Kuulsin vestlust, kus paluti, et neljapäeval veinipudeli hind võiks max 100 dollarit olla ja eelvaliku võiks ära teha, et kirurgid ise 300-dollarilisi tellima ei hakka. Pühapäeval on kõrvitsa korjamine ülajäseme tiimiga. Laupäeval üritan med.tudengiga koos muuseimisse minna.

Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...