Skip to main content

Verivärske registraator

 Täna sai läbi mu 3-päevane Epic koolitus. Epic on siis patsiendiportaal, mis Eestis on võrreldav eHL, Esteri ja muude leiutistega. Tegelikkuses see sama Epic kannab Lõuna-Soomes nime Apotti (Malmi ja Haartmann ja lastehaigla on selle baasil) ja kõik vihkavad seda seal. See on nüüdseks vist 3 aastat kasutuses olnud ja siiamaani kirjutatakse artikleid, kuidas see põhjustab järjekordasid ja suurendab ravivigade riski. 

Igatahes oli mul kohustuslik käia Epicu koolitusel, et saada õigus selle süsteemi kasutamiseks. Mingil põhjusel oli mind registreeritud koolitusele, kus õpetati patsiendi registreerimist ja kõike sellega seonduvat. Võimalik, et keegi on veidi puusse pannud. Aga käsk on käsk ja USAs kuulad käsku. 

Koolitus kestis kolmapäevast reedeni  9st 17ni. Ja vähemalt 8 tundi sellest rõhutati meile ravikindlustuse registreerimise olulisust. 

See ravikindlustus on USAs ikka üpris pekkis:

1. Kui lapse emal ja isal on erinevad ravikindlustused ja laps on lisatud mõlemasse, siis haiglas tehakse automaatselt arve sellele kindlustusele, kus kindlustuse omaja sünnipäeva KUU on varem. Nt lapse isa on sündinud jaanuaris ja lapse ema aprillis. Aasta ei ole oluline, lapse isa võib 20 aastat vanem või noorem ka olla. Ema kindlustus kataks lapse raviarveid paremini, aga USAs on "Sünnipäeva Reegel" ja automaatselt arve esitatakse isa kindlustusele, kuna tema sünnipäev on varasemal kuul. Seega mõned inimesed lihtsalt ei lisa oma last isa või ema ravikindlustusplaani, kuna muidu arved tuleksid suuremad.

2. Kindlustused tavaliselt ei kata kõiki haiguskulutusi. Neil on tavaliselt selline asi nagu "Co-Pay" ehk nt eriarsti visiidi enamuses katab kindlustus, aga patsient (või antud juhul lapsevanem) peab siis igakord nt 25 dollarit maksma. Halvema kindlustuse korral 150 dollarit. Muidugi kõik kindlustused ei pruugi nagunii kõiki haigusega seotuid uuringuid katta. Näiteks geeniuuringud pigem on hea kindlustuse või rikaste lõbu.

3. Kindlustus kehtib teatud haiglates ja teatud piirkonnas. Näiteks Philadelphia piirkonnas elava lapse kindlustus võib katta CHOP haigla raviarved, aga siit 30 min kaugusel oleva satelliithaigla, mis kuulub CHOP alla, aga on teise nimega, ei kuulu kindlustuse alla. Seega laps, kellele võib satelliithaigla kodule olulisemalt lähemal olla, ei saa vereproove seal haiglas anda, sest tema kindlustus ei kata seda. 

4. Kui laps tuleb haiglasse ja ta näeb selle ühe külastuse käigus arsti, annab vereproove, tehakse röntgen ja võib-olla ka tegevusterapeudi poolt uus lahas, siis nad saavad külastuse eest CHOP haiglalt neli erinevat arvet, sest kõik need tegevused asuvad eriüksuste all. 

5. Kui ravikindlustuse kaardil on lapse või lapsevanema nimi valesti kirjutatud, siis sa sisestad selle samamoodi valesti ka arvutisüsteemi. Muidu kindlustus ei maksa rahasid välja, sest nimed ei ole samad, seega inimesed ei saa ju ometi olla samad. Kindlustus on olulisem kui inimese päris nimi!


Igatahes lõppes see 3-päevane õpe kaheosalise testiga: kirjalikus osas sain oma 80% kätte ja sain viimase piiri peal läbi. Kuigi tundub, et osad läbikukkujad lihtsalt värskendasid netilehte ja läksid uuele katsele. Lisaks oli veel praktiline osa, kus pidime tekitama uue patsiendi, lisama kontaktid. Kontaktide all pead lisama KÕIK, k.a detailselt lapsevanemate töökohad: kellele võib helistada, saata sõnumit, emaili. Kellega elatakse ühes majas, kellega mitte. Lapsele peab lisama kindlasti, mis on tema suhtluse keel, kirjakeel ja eelistatud; mis etniline taust tal on; eraldi on "latiino/hispaania" päritolu YES/NO lahter mingil põhjusel. Ja kindlasti lisada religioon, sest haiglates töötavad vaimulikud, kes siis iga hommik vaatavad, kas nende usuga inimesi on haiglas ja kas keegi neist vajab külastamist. Nii lapsele kui ka kontaktidele tuleb veel eraldi märkida, kas on kuulmis- või nägemisraskusi, eriabivajadus, tõlgivajadus jne. 

Muidugi tuleb lisada eraldi, kelle kindlustuse alla laps kuulub. Või on lapsel kaks kindlustusplaani ja kehtib sünnipäeva reedel. Eraldi veel lisada, kes maksab kõik kindlustuse poolt maksmata kulutused - need ju võivad olla erinevad inimesed (nt emal on kindlustus, aga kõik katmata arve osad maksab isa kinni). Siis pead kontrollima, kas kindlustus ikka üldse kehtib. Veenduma ja sisestama erinevad "Co-Pay" --> nt eriarstil pead igakord maksma 50 dollarit, aga nö perearstil 10 dollarit. Selle raha peab registratuuris juba küsima või märkima, kui nad maksta ei saa. Siis õppisime eriarstile registreerima, saatekirja vormistamist (siin tuuakse saatekiri paberil kaasa või kui haiglasisene, on süsteemis olemas). Jne. Jne. Jne. 

Lisaks peab igakord, kui patsient vastuvõtule tuleb, küsima kolmele dokumedile allkirja. Iga! Kord!
Need kolm on nõusolek ambulatoorseks raviks ja uuringuteks, "No Suprise Bill" ehk siis lapsevanemad on teavitatud võimaliku raviarve osas vastavalt nende kindlustusele ja mingi "Assigment of Benefits ...blabla" ehk AOB. Ja lisaks eluaegselt kehtivad andmekaitse dokument ehk tuntud HIPAA ja veel mingi kindlustuse paber. Pluss igal vastuvõtul veel tervisedeklaratsioon. Ja vastuvõtul siis juba väljastatakse veel dokumente arsti poolt (st arsti käsilaste poolt arsti nime alt).

Nii et regitraatori juures kulub julgelt igal perel 30 minutit esimesel külastusel. Kui aga pere tahab nõustamist, et kui palju miski maksab või tahaks mingit abi, siis selleks suunad sa hoopis teisele inimesele edasi. Selleks mul oskused ja õigused puuduvad. Lisaks puudub mul õigus graafikuid kujundada või muuta. Ühesõnaga iga asja jaoks on olemas eraldi inimene. Nt lapse baasparameetreid võtab üldse mingi lisainimene (ei arst ega arsti asstent või käsilane ei tee seda).

Igatahes on mul  nüüdseks tehtud 47 testi teadustöö õiguste saamiseks, 47 Epicu koolituse eeltesti + 3-päevane koolitus oma kaheosalise eksamiga.

Muide, kui see Epic Soome tuli, siis öeldi, et USAs on see nii hea asi, et arst saab kõik ISE ära teha ja lisatööjõudu pole vaja. Ma võin teile öelda - puhas vale. Siin arst paneb ainult allkirju - klikib peale ja kinnitab. Ta ei trüki ega küsi nõusolekuid ega registreeri ühtegi uuringut ise. Kõik tehakse tema eest ära. Soomlastele on valetatud. 

Kuid koolitus iseenesest oli hästi korraldatud. Kolme päevaga sain sellest virvarrist päris hästi aru. Kokku oli meid ~14 inimest koha peal, ~3 inimest läbi netivahenduse (mulle keegi netivahenduse õpet ei pakkunud kahjuks). Viimasel päeval ehk siis täna nii mõnigi inimene tuli mulle eraldi edu soovima pärast eksami läbimist. Ma olin ainus väljamaalane seal. Üks naisterahvas veel tundis muret, kas mul ikka tegevusi õhtuti või nädalavahetusel on. Muidu vist oleks mind oma pereringi kutsunud. Lohutasin teda, et mul keskmiselt 10-12tunnised tööpäevad. Liiga väsinud sõprade jaoks. Ja koolitaja tädi ütles, et ma võin talle ka helistada. Ta võib mind oma kirikusse kaasa võtta. 

Igatahes on koolitus nüüd läbi ja kui Eestis arstina läbi ei löö ja Soomes arstina läbi ei löö ja lotovõitu koju ei tule, siis plaan D on töötada USAs registraatorina. 

Leidsin näidisprogrammist ühe dermatoloogi Ahtisaare ka :)

Kodu piirkonnast pilte:

Vasakul minu koduukse vastas olev maja. Keskel ja paremal lihtsalt tee peale jäävad ilusad asjad.

Paremal ja vasakul taas tee peale jäävad ilusad uksed. Keskel minu kodu uks. 

                        

Keskel koolitushoone (10 min kodust). Vasakul vaade koolitushoonest - paremale jääb pildil sild, mida ma ületan igapäevaselt haiglasse minnes, pruun maja on UPenn ja sellest vasakul hakkabki lastehaigla (esimene hoone). Paremal pildil näha veidi materjalimahtu, mida meile kolme päevaga sisse suruti.

Pikalt imetlenud ühte väikest kohvi kohta tööle minnes (täpselt poolel teel). Nüüd lõpuks kaks korda sisse ka astunud . Pisike koht, aga iga päev seal arvestatav järjekord ja mõni rahulik koer. Muide mu kodu juures kohe on pisike park, mille sees on eraldi koerapark, kus on igakord üle 20-30 koera kohal. 
*Pilt kurvast lekkivast topsist

Selle nädala SUURIM saavutus: sain oma Starbucks konto tööle. Pidin selleks pangakaardile PayPal konto tegema uue emaili ja USA aadressiga. Telefoni ümber seadistama USA aadressile. Siis vana konto maha kustutama, sest muidu viskas automaatselt Eesti PayPalile ja 4x restartima ja siis lõpuks äpp uskus, et ma tõesti USAs olen ja lubas mul Starbucksi äppi kasutada. Nüüd saan kohvi ära tellida ja 15 min hiljem järele minna ja kohe lahkuda. Ei pea sabas ootama. Ja saan oma nimega kohvi ka kätte. Uhke!

Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...