Skip to main content

Philadelphia: elust ja olust siiani


1. Tööpäevad algavad 6:15-7:30 vahemikus. Tavaliselt saan ma koju u kl 17-18. Ja mina olen “observer” ehk oluliste kohustuse vaba. Seega äratused on mul vahemikus 4:45-5:30 (õues on siis pime). Jalutan u 20 min tööle, aga haiglas sees liiklemisele kulub lisaks 5-10 minutit sõltuvalt, mis hoonesse liikuma pean. 

2. Opitoad on kasutuses tavaliselt kl 17ni (ja esimene op algab ideaalis 7:30, hiljemalt 8:00). Oppide vahel on max 45min.

*opitoas võid käia oma suvalise tossuga, millega tööle jalutasid. Ja opiriietega koju jalutamine on täiesti ok. Järgmine päev jalutad sangadega tagasi ja vahetad puhaste vastu. 

                        

3. Mitmed õed on rasedad - see pole probleemiks, sest ka 39 nädalat rase käib tööl edasi. Eemal ollakse u 6 nädalat, maksimum osariiklik lubatud on 12 nädalat. Lastehaigla on siin nii hea tööandja, et maksab isegi 4 nädalat palka.

4. Enamasti võetakse lapsehoidja või siis leitakse veidi vanemale olendile daycare. Ja lapsehoidjad teevad siin toidud nii lastele kui ka peredele (tõenäoliselt sõltub kokkuleppest) ja sõidutab lapsi sinna, kuhu vaja. Lapsevanemad tõenäoliselt lapsi näevad mõned tunnid päevas. Ja muidugi on koristajad kodudes, sest noh tööpäaevad on pikad ja ise ei jõuaks. 

5. Residendid on siin üldse ulmelise koormusega: kell 6 tavaliselt kohal ja kl 20 lahkuvad heal juhul. Residendid peavad tegema kogu arvutitöö ja uuringute tellimuse. Ainus, mida vanemarst teeb, on opikirjeldus ja selle ta loeb ka sisse. Diktofoni asemel on telefonid, millega helistavad ja loevad kirjelduse sisse. Noorema aasta resident pidavat saama u 5 tundi öösel magada, aga lõpu poole ei ole isegi seda luksust neile tagatud. 

6. Aga haigla ise on viisakas ja megasuur. Mina liigun kolme hoone vahel:

  • The Hub on siis koht, kus asuvad kontorid (ilusamad ja provaatsemad klaasboksid kirurgidel, tavalistel teadustöö inimestel jt pisikesed lauad, mis eraldatud vaheseinaga)
  • Buerger Center, kus on ambulatoorsed vastuvõtud (neist kirjutan eraldi, sest see on omaette fenomen)
  • The Main building, mille küljes siis tegelikult opiblokk on eraldi ehitis, aga sissepääs on antud juhul peauksest. 

The Main Building ehk peahoone


Haigla ametlik nimi on Children's Hospital of Philadelphia, aga kõik kutsuvad seda lühidalt CHOP'iks. Asub see kohe Pennsylvania ülikoolihaigla kõrval, mida kutsutakse Penn'iks. Kuna Penn on uuem ja suurem, siis koduaknast paistab paremini kätte ja vilkuvad tuled ka reedavad. Haiglal on oma helikopteri maandumisplats ja neid helikoptreid siin ikka lendab. 

Comments

Popular posts from this blog

Matuse meeleolu

Alustame kõige olulisemast… Pühapäeval oli siis Super Bowl. Kuid kahjuks viimase minuti jooksul kaotasid nad mängu. Kuigi kogu teine poolaeg oli kaotuse suunas minemas. Väga kurb. Kõik olid kindlad, et meie meeskond võidab ja juba olevat linn korraldamas kolmapäevaks paraadi. Kuu aega juba on rahvas ainult rohelist värvi riideid kandnud ja kui ei ole rohelised riided, siis kuskil üks kotka silt kindlasti peal. Meeleolu oli nii ülev, et kui pühapäeval läksin mänguks õlut ostma, sain teada, et välismaalane saab ainult passiga õlut osta. Siiani olen saanud suvalise ID kaardi või juhiloaga. Mõni isegi ei ole küsinud mult seda. Aga seekord selline noor kutt teatas, et nõup ei saa. Mu kõrval oli vanem paar, kelle ma olin endast just ette lasknud. Tädi oli nii tore ja ütles, et näen piisavalt vana välja ja nooooh mul oli ka meeskonna pusa seljas ja ostis mulle õlu oma kontoga, et ikkagi vaja suurt mängu ju nautida. Aga tulemus oli kurb. Väga kurb. Vähemalt ei pea ma enam nädalavahetusel 3 tun...

Kuu aega pausi?

Paus on muidugi ainult siin blogimisest olnud. Tegelikkuse tähendab, et mul on ülikiire olnud.  Võtsin kalendri lahti, et vaadata, mida ma siis teinud oled: Aprilli alguses sain kokku Eesti lastekirurgia residendiga, kes märtsis alustas 5-kuulist tsüklit CHOP'is. 12.aprill tuli Liisa USAsse, 13.aprill tulid Mari ja Priit. Vahepeal juba koju lennanud. Käisin Mari ja Priiduga NBA playoffidel. Liisaga NYC käisime kolme pilvelõhkuja tipus, miljonis muuseumis ja lisaks jõudsime ka Washington DC'sse. Iga päev tuli mõnusalt palju samme.  Selle nädala K-N olin Baltimore Curtis Hand Centeris laipade peal õppimas. A. oli seal visiting professor ja siis küsis, kas ma võin ka liituda ja Curtis maksis niisama ka minu hotellitoa Hiltonis kinni. Not bad. A. tegi 3 ettekannet, siis olime 4 tundi kadaveerõppes (pleksuse kirurgia ja ulna lühendamine). Nelja residendi peale oli kaks laipa. Neil Marylandis on nii, et kui sa oma eluajal ei märgi, et sa EI TAHA oma keha pärast surma meditsiinilisel...

Jõulud, vana aasta, uus aasta

Ses suhtes... pole nagu palju kirjutadagi, sest veetsin nädal aega Eestis jõulude ajal.  Ainus peavalu oli reisimine Eesti ja tagasi. Reaalselt võttis Eestisse minek Philly uksest väljumisest Tallinna lennujaama jõudmiseni 24 tundi aega. Phillyst läksin rongiga New Yorki, seal käisin kiiresti Google poes viimast kinki sõbrale ostmas, et see talle Eesti transportida. Metrooga lennujaama suunas, AirTrainiga lennujaama sees terminali 8. Kusjuures lennujaamas järjekorrad oli päris lühikesed pühade kohta. Sain kiirelt läbi. Kahjuks sattus mu käsipagas kontrolli, kuid see oli nii detailselt kokku pakitud, et isegi õhuauku ei olnud selles. Turvatöötaja küll vabandas ette ja taha, kuna tal ei mahtunud enam asjad tagasi, aga lohutasin, et endalgi kulus ~40min, et need esialgu viisakalt kotti suruda. Kõrgeklassiline toit USA lennul ja minu esimene lumi Soomes. Ja ka viimane, sest Eestis ootas mind suur sula.   Rahvahääletuse võitnud kosmosekott. Pärast kontrolli mitte kuidagi enam kinke...